Tellijale
EKRE rahvaalgatuse plaan on Keskerakonna nägu (10)
/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
9. aprill 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oluline on, mida saab rahvahääletusele panna ja mida mitte.
Üks suuremaid muudatusi, mida sündiv Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit planeerib ellu viia, on rahvahääletuse võimaluste laiendamine. EKRE on seda nimetanud kuldvõtmekeseks, mis aitab lahendada endale soodsalt küsimused, milles koalitsioonikõneluste ajal kokkuleppele ei jõutud.
Idee on selles, et esmalt oleks vaja rahvahääletuse algatamiseks 50 000 kodaniku allkirja. Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt 50 protsenti hääleõiguslikest kodanikest ja seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud viie protsendi võrra enam toetushääli kui vastuhääli.
Rahvahääletusele ei saaks panna põhiseaduse aluspõhimõtteid ega eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.