Henn Põlluaas Ruuben Kaalepi käemärgist: ju ta väljendas rõõmu

Tänasel riigikogu XIV koosseisu avaistungil riigikogu esimeheks valitud Henn Põlluaas (EKRE) kaitses erakonnakaaslast Ruuben Kaalepit, kes pärast riigikogulase ametivande andmist pidas vajalikuks näidata mitmetimõistetavat käemärki. 

«Ma ei oska seda kuidagi kommenteerida. Ma ei näinud ise midagi sellist, ma ei tea mis märgiga tegemist on. Aga ju ta väljendas oma rõõmu sellega,» kommenteeris Põlluaas. Ta toonitas, et sellisel juhul tasuks kuulata Kaalepit, kes ütles, millises kontekstis ta seda käemärki näitas, mitte hakata omistama sellele mingisuguseid muid tähendusi. 

«Loomulikult tekib küsimus ja ma saan aru, et te küsisitegi seda temalt ja saitegi vastuse,» sõnas ta.

Ruuben Kaalep näitas enda ametisse nimetamisel täna riigikogus käemärki, mida peetakse valge rassi ülemvõimu sümboliks. Sama märki, küll allapoole suunatult ja vöökohast allpool näitas kohtus ka Uus-Meremaal 50 inimest mõrvanud terrorist Brenton Tarrant.

On küsitav, miks pidi Kaaleb avalikult, riigikogu ametivande andmisel demonstreerima sedasi mitmeti tõlgendatavat sümbolit. OK käemärgi seostamine valgete ülemvõimu sümbolina algas internetifoorumist 4chan irooniliselt ning enamasti on selle kasutajate eesmärk esile kutsuda nii-öelda liberaalide valusaid reaktsioone. Ilmselt oli ka Kaalepi eesmärk käemärgiga esile kutsuda reaktsioone ehk avalikkust «trollida». Trollimine seisneb selles, et käemärki sellisel kujul, nagu Kaalep seda näitas, võib alati tõlgendada ka sarnaselt sukeldumises kasutatavatele sümbolitele, et kõik on okei ja hästi.

Kaalep ütleski Postimehele, et tegemist on hea tuju märgiga. Selle märgi paremäärmusliku sümboolikaga sidumine on tema sõnul täiesti meelevaldne. Kaalepilt lisaküsimusi küsida Postimehe ajakirjanik ei saanud, sest EKRE esimees Mart Helme viis ta eemale. 

Martin Helme ei soovinud teemat ka ise kommenteerida, raiudes, et Postimehe näol on tegemist Sputniku-laadse väljaandega.

Küsimusele, kas riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme emotsionaalne reaktsioon on Põlluaasa hinnangul põhjendatud vastas spiiker järgmist: 

«Ma ei tea, ma ei ole ise juures olnud sellistel intsidentidel. Kas need üldse toimusid. Te peaksite küsima nendelt endalt seda, kui nad keeldusid intervjuud andmast ja ju ilmselt nendel olid täiesti selged põhjused: nagu praegugi te püüate omistada sellele Ruuben Kaalepi heameele väljendusele mingisugust teistsugust tähendust. Vaadake parem peeglisse ja küllap te siis mõistate, miks mõni isik ei taha teile intervjuud anda.»

Rääkides spiikri ametist, peab Põlluaas olulisimaks tagada, et Eesti on suveräänne ja demokraatlik riik ning riigikogu saaks seda joont häireteta järgida. Eiki Nestor, Põlluaasa eelkäija spiikri ametis paistis oma ameti jooksul muuseas silma ka sellega, et kutsus mitmel korral riigikogu liikmeid korrale ning jagas ka õpetussõnu. Kui hästi saab Põlluaas enda hinnangul ise selle rolliga hakkama? 

«Ma ei usu, et mul mingeid probleeme tuleb. Tõepoolest, kui vajadus tekib, siis spiikril on seal üks nupp, kuhu ta saab vajutada ja kellahelinaga kutsuda riigikogu liikmeid korrale, öelda neile siis mingid vajalikud manitsus- või õpetussõnad. Eks see paistab töö käigus. Aga võrreldes väga paljude teiste riikide parlamentidega, on Eesti riigikogu väga distsiplineeritud ja väga rahulik. Ma hästi ei usu, et meil tekiks mingeid sellist situatsiooni, kus ma karmi häälega peaks sekkuma.»

Tagasi üles