Riigikogu uus koosseis tuleb kokku neljapäeval. Mis saab valitsusest?
Ülevaade!

Riigikogu.

FOTO: ERIK PROZES /

Neljapäeval, 4. aprillil kell 11 peab riigikogu uus, XIV koosseis esimese istungi ja valib juhatuse. 

Istungil peab avakõne Eesti president Kersti Kaljulaid. Riigikogu liikmed allkirjastavad ametivande, mille teksti loeb ette parlamendi vanim liige Enn Eesmaa.

Riigikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja seejärel kaks aseesimeest.

Vastavalt põhiseadusele teatab peaminister Jüri Ratas pärast riigikogu juhatuse valimist valitsuse tagasiastumisest. 

Vabariigi valimiskomisjon kuulutas valimistulemused välja neljapäeval, 28. märtsil. Ühtlasi registreeris komisjon XVI riigikogu liikmed ja nende asendusliikmed. Riigikogu liikmete volitused algasid reedel, 29. märtsil. 

Riigikogu XIII koosseisu esimene istung toimus 30. märtsil 2015, XII koosseis kogunes 4. aprillil 2011 ja XI koosseis 2. aprillil 2007.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Nendel valituks osutunud saadikutel, kes ei kavatse riigikogu liikme kohale asuda, on viis päeva ehk homseni aega oma saadikumandaadist loobuda. Selleks peavad nad esitama vabariigi valimiskomisjonile avalduse.

Vabariigi valimiskomisjon koguneb järgmine kord uuesti kolmapäeval ja juhul, kui keegi on oma saadikukohast loobunud, registreerib nende asemele asendusliikmed.

Erakondadele, kes pääsesid riigikokku, otsustas valimiskomisjon seadusest lähtuvalt kautsjoni tagasi maksta. Tagastamisele mittekuuluv kautsjon 237 000 eurot kantakse riigi tuludesse.

Mis saab valitsusest? 

Valitsus jätkab tegevust kuni uue valitsuse ametisse astumiseni. Uue valitsuse moodustamine 14 päeva jooksul valitsuse tagasiastumisest määrab president peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. President Kersti Kaljulaid on öelnud, et teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimised võitnud Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele. Võimukõnelusi peavad hetkel aga hoopis Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Isamaa. 

14 päeva jooksul ülesande saamisest esitab peaministrikandidaat riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Ettekande järel otsustab riigikogu avalikul hääletusel peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise.

Volituste andmiseks on riigikogus vaja poolthäälte enamust.

Kui peaministrikandidaat saab riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused, esitab ta 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile. President nimetab valitsuse 3 päeva jooksul ametisse.

Enne uue valitsuse ametisse astumist allkirjastavad erakonnad koalitsioonileppe. Selle aja ja koha annavad teada erakonnad ise.

Uue valitsuse ametivande andmisega parlamendisaadikute ees algavad uue ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Seejärel vabastab president eelmise valitsuse ametist, seisab valitsuse kommunikatsioonibüroo selgituses.

2015. aasta riigikogu valimiste järel astus valitsus ametisse 9. aprillil, 2011. aastal 6. aprillil ja 2007. aastal 5. aprillil.

Allikas: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsuse esimesel istungil saavad ministrid ülevaate valitsuse töökorraldusest, peaministri ja ministrite asendamisest, ministrite pädevusest ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkondadest, aga ka näiteks valitsuse tegevusprogrammi ja riigi eelarvestrateegia koostamisest.

Hiljemalt mai lõpuks peab valitsus kinnitama riigi eelarvestrateegia (valimiste aastal kuu aega hiljem kui tavaliselt).

Mis saab, kui peaministrikandidaat ei moodusta valitsust?

Kui peaministrikandidaat ei saa riigikogult poolthäälte enamust, ei suuda valitsust moodustada või loobub sellest, on presidendil õigus esitada seitsme päeva jooksul teine peaministrikandidaat.

Kui president ei esita teist peaministrikandidaati või kui teine peaministrikandidaat ei saa 14 päeva jooksul riigikogult volitusi, ei suuda valitsust moodustada või loobub, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle riigikogule.

Riigikogu seab sel juhul üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul alates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust riigikogule on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.

Riigikogu 14. koosseis on valimistulemuse järgi järgmine:

Reformierakond, 34 mandaati

Kaja Kallas, Siim Kallas, Urmas Paet, Kristen Michal, Urmas Klaas, Jürgen Ligi, Urmas Kruuse, Toomas Kivimägi, Heidy Purga, Maris Lauri, Marko Mihkelson, Hanno Pevkur, Kalle Laanet, Ants Laaneots, Taavi Rõivas, Urve Tiidus, Keit Pentus-Rosimannus, Aivar Sõerd, Annely Akkermann, Arto Aas, Liina Kersna, Madis Milling, Valdo Randpere, Kristina Šmigun-Vähi, Andres Sutt, Kalle Palling, Signe Kivi, Jüri Jaanson, Eerik-Niiles Kross, Yoko Alender, Vilja Toomast, Andrus Seeme, Johannes Kert, Heiki Kranich.

Keskerakond, 26 mandaati

Mihhail Kõlvart, Jüri Ratas, Raimond Kaljulaid, Yana Toom, Kadri Simson, Taavi Aas, Lauri Laats, Tarmo Tamm, Mihhail Stalnuhhin, Aadu Must, Jaak Aab, Siret Kotka-Repinski, Marika Tuus-Laul, Mailis Reps, Vadim Belobrovtsev, Marek Jürgenson, Enn Eesmaa, Jaanus Karilaid, Anneli Ott, Kersti Sarapuu, Mihhail Korb, Maria Jufereva-Skuratovski, Vladimir Svet, Martin Repinski, Vladimir Arhipov, Kalev Kallo.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, 19 mandaati

Mart Helme, Henn Põlluaas, Martin Helme, Jaak Madison, Leo Kunnas, Siim Pohlak, Peeter Ernits, Uno Kaskpeit, Anti Poolamets, Helle-Moonika Helme, Jaak Valge, Urmas Reitelmann, Rene Kokk, Merry Aart, Kert Kingo, Riho Breivel, Alar Laneman, Ruuben Kaalep, Paul Puustusmaa.

Isamaa, 12 mandaati

Jüri Luik, Helir-Valdor Seeder, Urmas Reinsalu, Raivo Tamm, Aivar Kokk, Tõnis Lukas, Andres Metsoja, Üllar Saaremäe, Tarmo Kruusimäe, Priit Sibul, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Sven Sester.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond, 10 mandaati

Marina Kaljurand, Jevgeni Ossinovski, Helmen Kütt, Katri Raik, Sven Mikser, Riina Sikkut, Heljo Pikhof, Ivari Padar, Indrek Saar, Kalvi Kõva.

Tagasi üles