Võimuliidu loojad pöörasid ühesuunalisele tänavale (1)

Urmas Jaagant
, reporter
Copy
Keskerakonna juhid Kadri Simson ja Jüri Ratas võisid pärast partei volikogu üksteist rõõmsalt kaisutada, sest mässuilminguid EKRE ja Isamaaga valitsusse minemise vastu ei tekkinud.
Keskerakonna juhid Kadri Simson ja Jüri Ratas võisid pärast partei volikogu üksteist rõõmsalt kaisutada, sest mässuilminguid EKRE ja Isamaaga valitsusse minemise vastu ei tekkinud. Foto: Erik Prozes
  • Erakondade volikogude eesmärk oli üks – kinnitada, et althüppamisi ei tule.
  • Koalitsioonileping saab tõenäoliselt avalikuks kolmapäeval.
  • II samba puhul on õhus variant, et liituma peab, aga hiljem saab lahkuda.

Laupäeval kogunenud Keskerakonna, Isamaa ja EKRE volikogud koalitsioonilepet kinnitada ei saanud, sest leping ei ole lõplikult valmis. Aga see ei olnud ka volikogude korraldamise peamine eesmärk. Oluline oli saada kõigi kolme partei kõrgemalt tasandilt kinnitus, et keegi n-ö ei värise, hääled peavad ja võimuliit sünnib.

Mäletatavasti esitati 2016. aastal, mil Keskerakond valitsuse juhtimise üle võttis, volikogule tutvumiseks ja heaks kiitmiseks kohe nii võimulepe, vastutusvaldkondade jaotus kui ka ministrikandidaadid. Seekord jääb kõik see järgmistele volikogu istungitele, mis on parteidel juba sel laupäeval.

Kõige rohkem oli volikogudega tarvis oma partneritele näidata EKRE-l ja Keskerakonnal. EKRE juhtpoliitikute viimase aja teravad sõnavõtud, mille pärast Keskerakonna praeguse valitsuse liikmed on pidanud vabandama, tekitasid omajagu kõhklusi, kas EKRE äkki ei ole otsimas võimalust, kuidas lasta end koalitsioonikõnelustelt välja visata.

EKRE volikogu otsustas hääletusel, et kolme erakonna ühisavaldust toetatakse ning ollakse valmis valitsusse minema. Sellega said Keskerakond ja Isamaa rohkem kindlust, et EKRE ei hüppa viimasel hetkel alt ära.

Samuti oli EKRE-l tarvis oma erakonna liikmeid ette valmistada asjadeks, mida valitsusse pääsemisest hoolimata tulemas ei ole. Näiteks ei panda võimuleppesse kooseluseaduse tühistamist, mida EKRE valimisprogrammis lubas. EKRE juhtpoliitikud kinnitasid, et lahendus tuleb selline, mis sobib nii EKRE kui ka tulevaste partnererakondade valijatele.

Pikk plaan kooseluseadusele

Milline see on, esitlesid Mart ja Martin Helme eile TRE Raadios. Nende sõnul on kokku lepitud panna Eestis kehtima rahvahääletus selliselt, et 50 000 allkirja kogumisel saab ükskõik millise riigielu küsimuse panna referendumile. «Ja kui üle poole valijaskonnast käib valimas ja toetab seda referendumi ettepanekut, siis on see automaatselt kehtiv,» viitas Martin Helme võimalusele, kuidas saaks kooseluseaduse tühistada. Taolise võimaluse loomine tähendaks aga põhiseaduse muutmist, milleks koalitsioonil hääli ei ole. Helmete sõnul üritatakse seda teha läbi kahe riigikogu koosseisu, sest siis läheb tarvis vähem hääli. Niisiis on selge, et kooseluseaduse tühistamist äsja valitud riigikogus kindlasti ei tule.

Keskerakonnal oli aga vaja näidata partneritele, et erakonna esimees Jüri Ratas kontrollib oma parteid, koalitsiooni moodustamise vastased ei ole ülekaalus ning valitsuse tegemiseks vajalikud hääled Keskerakonna poolt riigikogus ikka kindlasti tulevad.

On selge, et kooseluseaduse tühistamist äsja valitud riigikogus kindlasti ei tule.

Keskerakonna volikogu istung läks Postimehele teadaolevalt üpris kiiresti, ei olnud isegi tavapäraseid vaheaegu. Pärast Ratase kõnet kulus umbes veerand tundi, kuni deklaratsioon oli heaks kiidetud ja selle vastu jäi vaid kuus volikogu liiget. Seega polnud volikogu liikmetel küsimusi, mis nõudnuks pikemat arutelu.

See iseenesest ei tähenda, et Keskerakonnas poleks endiselt neid, kes Isamaa ja EKREga koalitsiooni tegemise üle ei rõõmusta ja kes leiavad, et otsus sellesse valitsusse minna ilma koalitsioonilepet nägemata on põrsa ostmine kotis. Ent volikogus tuleb hääletada parteikaaslaste ees avalikult kätt tõstes ja need, kes sellist tähelepanu ei soovinud, jätsid lihtsalt kohale tulemata. Samuti on juba selge, et tulevane koalitsioonilepe saab olema üpris üldsõnaline, seda eriti punktides, kus partneritel on väga põhimõttelised erinevused. Sellele viitas oma kõnes ka Ratas, kui kutsus erakonnakaaslasi andma hinnangut koalitsioonilepingule siis, kui see on valmis. «Ma ei tule volikogu ette leppega, mis läheks vastuollu Keskerakonna maailmavaate ja Eesti huvidega,» kinnitas Ratas ka neile, kes põrsa ostmisest kinnises kotis just vaimustuses ei ole.

Isamaa koosolekul kestis arutelu aga tunduvalt kauem, ning kui Keskerakonna volikogu liikmed ei saanud detailsemat vaadet sündivale võimuleppele, siis Isamaas arutati sel teemal tublisti üle tunni ning esitati ka kriitilisi küsimusi.

Saladust hoitakse viimase hetkeni

On mitmeid põhjusi, miks avalikkus ei ole seni kokku lepitust palju kuulnud ning miks läbirääkijad hoiavad lepet allkirjadeta veel järgmise nädala keskpaigani. Üks neist on ajaline faktor: mida kauem jõuab avalikkus leppe sisuga tegeleda, seda kauem jääb sellise koalitsiooni vastastel aega kriitikaks ja seda suurem on omakorda tõenäosus, et kõhklejaid oma parteis võib juurde tulla. Seega on parem, kui leppe saab kokku vahetult enne neljapäeva, mil on uue võimuliidu koostöö esimene proovikivi ehk riigikogu uue juhatuse valimine.

Seni avalikkuse ette jõudnud plaan valida riigikogu spiikriks Henn Põlluaas EKREst ja aseesimeheks keskerakondlane Enn Eesmaa peab ka praegu paika. Teise riigikogu aseesimehe koht kuulub traditsiooniliselt opositsiooni suurimale jõule ehk praegusel juhul Reformierakonnale.

Kolmapäevaks peab paika saama ka ministeeriumide jaotus ning see, kes saavad ministriteks.

Teine põhjus, miks lepet veel ei ole, on aga see, et kõik polegi veel lõpuni kokku lepitud, kuigi suures plaanis on asjad paigas. Üks olulisemaid lahtisi punkte on see, mis saab Isamaa lubadusest muuta II pensionisammas vabatahtlikuks. Postimehele on viidatud, et kaalutakse varianti, kus iga täisealiseks saanu peab esmalt sambaga siiski liituma, kuid võib mingi aja pärast sambasse kogumise lõpetada ja raha välja võtta. Praeguseks liitunutele tekib samuti võimalus kogu raha välja võtta. Seega – esmalt peab liituma, siis saab ka välja astuda. 

Sõnastamise töö jääb sellesse nädalasse ning kolmapäevaks peaks lepe koos olema. Kui erakondade volikogud järgmisel laupäeval uuesti kogunevad, saavad liikmed juba kotti sisse vaadata ja põrsale pilgu heita.

Kolmapäevaks peab koos koalitsioonileppega paika saama ka ministeeriumide jaotus kolme erakonna vahel ning need nimed, kes saavad ministriteks. Postimehele teadaolevalt plaanib uus võimuliit piirduda 12 ministeeriumiga praeguse 15 asemel. Seda kinnitas laupäeval ka EKRE esimees Mart Helme. «Niisugune plaan on. Me ei välista ka samas, et lepime kokku mõne portfellita ministri koha,» ütles ta ERRile. «On mitu varianti laual, mis valdkonnad need võiks olla, alates ITst ja lõpetades regionaalpoliitikaga.»

On üsna tõenäoline, et kohad jagatakse sarnaselt nagu 2016. aastal. Kuna peaministri koht Jüri Ratasele on paigas, teeb järgmise valiku suuruselt teine erakond, milleks on EKRE. Siis valib omale meelepärase ministeeriumi Isamaa. Siis jälle Keskerakond, siis EKRE ning siis Isamaa ja niimoodi edasi, kuni kohad jaotatud.

Küsimus on, kas EKRE-l on täiesti vabad käed endale ministeeriume valida või on mõne portfelli puhul n-ö piirangud, mida EKRE võtta ei saa. Aga võib eeldada, et ka EKRE soovib üht tugevast kolmikust, milleks on rahandus-, sise- ja justiitsministri kohad. Need on ministeeriumid, mille ministri allkiri peab olema igal eelnõul, mis valitsusest välja läheb.

Kallas pakub Keskerakonnale koalitsiooni võrdsetel alustel

Reformierakonna juht Kaja Kallas edastas laupäeval Keskerakonnale ja Jüri Ratasele kirja, milles kinnitas soovi Keskerakonnaga koalitsioon luua.
«Oleme jälginud Keskerakonna valitsuskoalitsiooni moodustamise kõnelusi Isamaa ja EKREga. Usume jätkuvalt, et Reformierakonnaga saaks Keskerakond olla osaline koalitsioonis, mis esindaks nii Eesti inimeste kui ka Eesti riigi huve laiapõhjalisemalt, tasakaalustatumalt ja tulevikku vaatavalt,» kirjutas Kallas ja loetles rea põhimõtteid, millel ühine valitsus võiks baseeruda. «Moodustaksime valitsuse võrdsetel alustel nii valimislubaduste maksumuse kui ka valitsemisvastutuse jaotuse osas,» lisas Kallas.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles