Martin Repinski: mingit parteilist puhastust ei ole
Vaata videot!

Jõhvi vallavanem, keskerakondlane Martin Repinski peab ennast korruptiivse süsteemi lammutajaks Jõhvis. Sisulisi põhjendusi käivitatud vallandamislainele tal täna saates «Otse Postimehest» siiski ette tuua ei olnud.

Lähete siit otse koolitusele, mis koolitus see on?

See on seotud omavalitsusjuhi tööga.

Kes koolitab?

Täpselt ei mäleta koolitaja nime, üks ettevõte.

Maksab Jõhvi omavalitsus?

Jah.

Palju maksab?

Peaaegu kakssada eurot.

Lähete ajalukku Eesti kõige lühemat aega ametis olnud ministrina, Jüri Ratase valitsuse maaeluministrina: mitu päeva seda täpselt oligi?

18 päeva.

Teid saatsid selle lühikese aja jooksul lõputud skandaalid ja pahandused, nii et te jätkata ei saanud – miks see niimoodi läks?

Ma ei olnud tol hetkel veel valmis minister olema. Olin poliitikas olnud ainult umbes poolteist aastat. See oli vajalik kogemus nii mulle kui ka Keskerakonnale.

Nüüd olete siirdumas riigikokku, ministrikohta pakutakse või ei?

Ministrikohtadest ei ole veel juttu olnud, aga praegu ma ei usu, et selline pakkumine tuleb.

Koalitsiooniläbirääkimiste laua taga teid ei ole?

Otseselt ma ei osale, aga loomulikult küsitakse nõu telefoni teel; käin ka fraktsiooni koosolekutel, kus neid asju arutatakse. Minu käest on küsitud, missugused on mu peamised eesmärgid uues koalitsioonis, ja ma andsin omapoolse sisendi.

Missugused need eesmärgid on?

Enamik neist on seotud põllumajanduse ja Ida-Virumaa tulevikuga. Tahaks, et Ida-Virumaa saaks rohkem tähelepanu, et riigi panus oleks oluliselt suurem: näiteks maksudest tuleks rohkem tagasi Ida-Virumaale. Põllumajanduses peaks jätkuma see poliitika, mida valitsus alustas kaks aastat tagasi.

Missuguse pilguga jälgite koalitsiooniläbirääkimisi? Kuidas hindate Jüri Ratase otsust tuua EKRE valitsusse?

Huviga, nagu enamik inimesi. Hetkel on veel vara hinnangut anda, peab ootama, kuni tulevad konkreetsed otsused. Koalitsioonilepingu järgi on võimalik otsustada, kas see oli õige tee või ei olnud. Aga kedagi subjektiivsete kriteeriumite põhjal välistada oleks vale.

Millest on teine hinnangul terav reaktsioon ühiskonnas?

Inimesed kardavad alati suuri muutusi: nad ei saa aru, mis hakkab toimuma, kui EKRE tuleb võimule. EKREga seoses on olnud palju hirmutamist. Minu sõnum valijatele oli, et hääletama peab Keskerakonna poolt, et ei tuleks jälle Reformierakonna valitsus.

Kuidas on Ida-Virumaal pärast valimisi vastu võetud Ratase otsus EKREga läbi rääkida?

On palju eri arvamusi. Ei tasu oodata, et KE valija ütleb, et meil on hea meel, et teete koalitsiooni EKREga. KE valija on hääletanud KE poolt. Kui ta oleks tahtnud valitsus näha Reformi, EKREt, sotse, siis oleks ta hääletanud nende poolt. Aga koalitsioonilepingu põhjal kujuneb selge arusaam ka valijal, ja ma usun, et siis hakkab KE toetus ka kasvama.

Praegu näitab see kahanemise märke. Kui venekeelne valija Keskerakonna hülgab, missugune mõju võiks sellel olla?

Kõigepealt tuleb ära lõpetaja valijate jagamine eesti- ja venekeelseteks. Riigikogu valimistel on hääletanud Eesti kodanikud. Ma ei usu, et just venekeelsed valijaid on olnud KE ja eestikeelsed teiste erakondade poolt.

Keskerakonna valijate hulgas on siiski olnud palju venekeelseid inimesi.

Minul näiteks on palju eestikeelseid valijaid. Selline mõtlemine on algusest peale vale, ja sellepärast tekibki praegu ühiskonnas konflikt ja lõhestumine, ja mõned poliitikud proovivad selle abil saavutada omi eesmärke. Valimistulemuse põhjal on võimalik teha erinevaid koalitsioone, ja seda ei tasu karta.

Me ei ela ju ainult häälte nimel. Kui ma Jõhvis midagi otsustan, siis mõtlen ma kõigepealt selle peale, et ma olen Jõhvi elanik ja tahan seal ka edaspidi elada. Enamik riigikogulasi mõtleb nii, et me oleme Eesti elanikud ja tahame siin elada – mitte, et palju hääli ma saan või kaotan.

Jõhvi asjadest tahakski rääkida. Olete ette võtnud suurpuhastuse vallaametnike ja asutuste juhtide seas, aga pole seni lahtilaskmisi sisuliselt põhjendanud. Miks pidi lahkuma vallasekretär Piia Lipp?

Selle üheksa kuu jooksul olen ma lõpetanud kokku lepingu kümne inimesega, enamikuga poolte kokkuleppel. See tähendab kahepoolset arusaamist asjast, ja kokkulepet, et me ei kommenteeri, mis põhjustel.

Täna olete siin selleks, et kommenteerida. Pealegi, poolte kokkuleppe tähendab, et teil on jõupositsioon, ja inimesel, kellele selline ettepanek tehakse, ei ole. Miks pidi lahkuma vallasekretär Piia Lipp?

Me leppisime temaga selles niimoodi kokku.

Aga mina ei ole teiega kokku leppinud. Olge hea, rääkige, miks ta pidi lahkuma.

Ma ei saa konkreetselt tema kohta öelda.

Miks?

Sest ma lubasin talle, et ma ei kommenteeri seda. Tema oli viisakas, ja ei kommenteerinud, kui tema käest küsiti. Kui mina hakkan praegu kommenteerima, siis see ei ole viisakas. Aga üldiselt: enamik lahkunuid on töötanud ühes ametis 10-20 aastat. Mul on olnud üheksa kuud aru saada, kas need inimesed on kõik õiged või on vaja muudatusi teha. Jõudsin järeldusele, et edasiminekuks on vaja need inimesed välja vahetada.

Teate, see ei ole sisuline argument. Missugused oli Piia Lipu eksimused, et ta ei võinud jätkata?

Ütlen siis teistmoodi. Ma moodustan oma meeskonda. Kas see on piisav argument?

Ei ole. Inimesed peavad lahkuma, neil ei ole palju valikuid – ja ka teil ei ole, Ida-Virumaa ei ole haritud spetsialistide poolest kõige rikkam piirkond.

Ida-Virumaal on palju haritud spetsialiste, kes sobivad nendesse ametitesse. Konkurssidel on kandidaate alati olnud rohkem kui kaks.

Missugused etteheited olid teil sotsiaalteenistuse juhile Sirli Tammistele?

Ma ei ütleks, et etteheiteid. On erinevaid asju. Eelmise aasta veebruaris tuli kaitsepolitsei ja üks, kellele esitati kahtlustus, oli Sirli Tammiste.

Nii et tema lahkumise põhjus on kaitsepolitsei esitatud kahtlustus?

Ei, see ei olnud kindlasti põhjus. Kõik ei ole nii ideaalne, kui võib paista.

Finantsteenistuse juhi asetäitjale Ellu Blok – miks tema ei sobinud oma ametisse?

Temaga on sama lugu, mis Piiaga. Ta on olnud pikalt ühes ametis, ja kuna ma tegelen oma meeskonna moodustamisega, siis….

Mitu aastat ta on töötanud?

Kui ma ei eksi, siis peaaegu kakskümmend. Rohkem kui kümme.

Jällegi, see ei ole sisuline argument. Missuguseid lepingulisi kohustusi ta ei täitnud?

Kui oleks soov vallandada inimesi konkreetsete rikkumiste pärast, siis oleksin ma teistmoodi käitunud: teinud hoiatuse, ja leping oleks lõpetatud tööandja algatusel.

Selle asemel te lihtsalt survestasite inimesi?

Ei survestanud. Me lihtsalt rääkisime ja otsustasime, et nii on parem nii töötaja kui ka meie jaoks. Ei ole õige see arusaam, et inimesed peavad kümne küünega oma ametist kinni hoidma ja töötama pensionini või elu lõpuni ühes kohas. Riigiasutustes on nii, et viie aasta möödudes toimub konkurss. See võimaldab vaadata laiema pilguga, missugused inimesed, ideed ja mõtted on olemas. See on ka võimaluse andmine noortele. Me peame andma võimaluse ka teistele inimestele.

Keskraamatukogu direktor Ingrid Spitz ei võtnud teie „ettepanekut“ vastu, seetõttu vallavalitsus vallandas ta vallavalitsuse maine kahjustamise ettekäändel. Mainekahju seisnes selles, et Spitz ta oli valmis ajakirjanduses oma kogemusest rääkima. Millest see räägib?

Ingridist ma võin rääkida, sest temaga meil ei olnud seda kokkulepet, et ei kommenteeri. Ühel esmaspäeval rääkisin talle, et võiks tulla teatud muutused ja raamatukogule uus juht – ja temale pakkusin uut töökohta. Ta võinuks minna juhtima uut noorte kultuuri- ja huvikeskust. Tema küsis, palju palka saan. Mina vastasin, et natuke vähem. Ta ei olnud sellega nõus. Pakkusin talle poole aasta kompensatsiooni, sest ta oli raamatukogus töötanud rohkem kui kakskümmend aastat. Ta lubas mõelda reedeni, aga vahepeal läks ta meediasse ja hakkas aktiivselt tegutsema vallavalitsuse vastu.

Milles see vastutegutsemine seisnes?

Ta hakkas rääkima, et see on ebaõiglane ja et ta ei saa aru. Normaalne olnuks, kui ta oleks öelnud, et ta ei ole selle ettepanekuga nõus, ja mõtleme edasi. Siis oleks ta võinud tõenäoliselt ka raamatukogus edasi töötada. Aga kui inimene juba agressiivselt käitub, siis on raske koostööd teha. Vallavanema ja asutuse juhi vahel peab olema hea suhe ja ühine arusaam tulevikust.

Miks sotsiaalmaja juht Ralf Burk ametisse ei sobi?

Tema ei ole minu meeskonna liige.

Sellel peab olema põhjendus.

Ei ole mingit põhjendust. Tema on lahkumas poolte kokkuleppel.

Burk ütleb nii: «Lihtsalt mees teeb platsi puhtaks ja läheb ära riigikogusse ning vallavanemaks jääval Max Kauril polegi midagi enam teha. Ma arvan, et nüüd läheb siin sama asi käima nagu Kohtla-Järvel, et allasutuste juhid on parteilased, nendele pannakse ülesanne, et teatud arvu hääli sa pead tagama ja võib-olla ka teatud summa, mis tuleb eraldada sinna kassasse.» Kuidas seda kommenteerite?

Inimesed on aeg-ajalt emotsionaalsed. Ma arvan, Ralf isegi ei mõelnud seda, mis ta ütles, lihtsalt tal tekkis hetkel emotsioon. Me ei peaks emotsioonidest lähtuda. Ma ei ole selle üheksa kuu jooksul ühtegi keskerakondlast tööle võtnud, kaks inimest on tulnud Reformierakonnast. Mingit parteilist puhastust ei ole.

Teile kiidab takka Jõhvi vallavolikogu palgaline esimees Eduard East, kellest sai naerualune, kui ta pidas hommikul kell kaheks üksi koosolekut, kus hääletas nii iseenda kui ka teie umbusaldamise vastu. Te ei karda, et see naeruväärsuse mõõde ka teile laieneb?

Naeruväärne pole olnud mitte East, vaid opositsioon, kes esitas umbusaldusavalduse ja ei tulnud selle poolt hääletama. See näitas, et opositsioon ise ei usu sellesse. Opositsioonil puuduvad ideed ja etteheited. Meie oleme kaasanud kaheksa miljoni euro eest investeeringuid riigieelarvest, oleme teinud palju häid muudatusi. Opositsioon esitab ainult arupärimisi krediitkaardi kasutamise kohta. See näitab opositsiooni taset. Et nad ei tulnud hääletama, näitab, et nad arvasid ise ka, et pole mõtet.

Tegelikult neil polnud võimalik tulla, sest nad pidid tööle minema.

See ei vasta tõele. Mõned opositsiooni saadikud käisid vaatamas, kas keegi on tulnud, ja läksid siis minema. See oli puhas tsirkus.

Ühesõnaga, opositsioon teeb tsirkust, aga teie mitte.

Meie teeme tööd, jah.

Tegelikult tundub toimuv ühtaegu nii naljakas kui ka kurb Jõhvi inimestele…

Ei tundu, ma saan palju toetussõnumeid, inimesed tulevad ka tänaval tänama.

Siiski. Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev on Ida-Virumaa olukorda laiemalt kirjeldanud nii: «Võtmekohti munitsipaalasutustes saavad üldjuhul vaid need, kes on linnas valitsevale klannile täiesti kuulekad. Linnades, kus hea palgaga töökohtade valik on kasin, on linnasüsteemi kuulumine paljudele aktiivsetele inimestele väheseid võimalusi nii oma elu rahuldaval järjel hoidmiseks kui ka enese teostamiseks. See on omalaadne pantvangis olemine, kus loomulikult püssiga kedagi kinni ei hoita, ent põgeneda pole samuti suurt kuhugi.» – Kellena mõtlete ise ajalukku minna säärast trööstitut süsteemi üles ehitades?

Erik Gamzejev on väga tark inimene ja väga hea ajakirjanik. Ta võttis õigesti kokku selle, mis toimub Ida-Virumaa linnades ja on palju aastaid toimunud ka Jõhvis. Meie tulime võimule, ja nüüd teatud muudatused toimuvadki. Sellepärast ongi opositsioon väga vihane: nad saavad aru, et võivad lahkuda inimesed, keda nad on ametisse pannud selleks, et hääli juurde saada, ja keda nad on hoidnud oma isiklike eesmärkide saavutamiseks. Mina lammutangi vana süsteemi.

Teie lammutate seda olukorda, mida Gamzejev kirjeldab?

Jah, täpselt nii.

Väljastpoolt aga paistab ikkagi nii, et teie soov on leida inimesi, kes sobiksid Nikolai Ossipenkole.

Kas te olete Jõhvi inimene? Miks te räägite, et Jõhvi inimestele paistab nii?

Ei ole, aga ma usaldan Erik Gamzejevit, ma pean teda väga heaks ajakirjanikuks.

Teatud inimestele tundub nii, aga kindlasti mitte kõigile inimestele.

Kui tihti te Ossipenkoga nõu peate?

Suhtlen temaga aeg-ajalt telefoni teel. Ta on meie koalitsioonipartner ja suure mõjuga fraktsioonile Meie Kodu. Põhimõttelistes küsimustes konsulteerin temaga.

Ei ole saladus, et nii Jõhvi kui ka Ida-Virumaa laiemalt on Ossipenko tugeva mõju alla. Kui Jõhvi volikogu koalitsioon andis 2018 detsembris heakskiidu eelnõule, mis tagab Ossipenko ettevõttele senisest kaks korda suurema summa – siis olite juba teie vallavanem. Mis argumendiga see otsus sündis?

Ossipenkol on suur mõju Jõhvi poliitikale, sest tema valimisliit võitis valimised. Mis puudutab seda lepingut, siis: kolm aastat tagasi sõlmiti sarnastel tingimustel leping eeldatava maksumusega 1, 3 miljonit eurot. Siis toimus ettevõtete vahel kaklus. Ossipenko töötas kahjumiga kolm aastat, kasumit teenis ta mujal. Finantsosakond ja majandusosakond ütlesid mulle, et praegu on eeldatav maksumus umbes poolteist miljonit, ja nii tuleb see panna hanketingimustesse. Ma ütlesin, proovime ühe miljoniga hakkama saada, sest ma tahtsin raha kokku hoida.

Milles see kokkuhoid seisnes, kui summa kaks korda suurenes?

Ma lootsin, et jääb ühe miljoni sisse. Üks pakkumine poolteist miljonit, teine kaks miljonit. Valisime odavama.

Ossipenkole kaks korda rohkem – see oli odavam?

See oli kõige odavam pakkumine. Lepingusse on läinud ka lisatööd, mida varem ei olnud, nii et selle võrra läks ka kallimaks. Kolme aastaga on tõusnud ka kütusehinnad, tööjõukulud on kasvanud, see on kõik loogiline. Meie lähtume riigihangete seadusest. Meie hind on veel palju soodsam, kui teistes omavalitsustes.

Ida-Virumaa omavalitsused on korruptsiooni sümbol. Võimu korrumpeerumine on toimunud Keskerakonna kaubamärgi all ja vaiksel heakskiidul. Kuivõrd tunnetate KE liikmena vastutust selles protsessis?

Need probleemid ei oles seotud Keskerakonnaga. Mujal on ka probleeme.

Küsimus oli, kuivõrd tunnete isiklikku vastutust.

Raske öelda, mina ei ole üheski korruptsiooniasjas osalenud ja ei ole kunagi altkäemaksu võtnud. Kui süüdistused osutuvad tõeks ja kohus mõistab kedagi süüdi, siis otsustab igaüks ise, kui suurt vastutust ta tunneb.

Kuivõrd näete Keskerakonna rolli korruptiivse süsteemi ülesehitamisel?

Keskerakonna rolli ma kindlasti ei näe. Keskerakond pole kindlasti soovitanud kellelgi korruptsiooniga tegeleda.

Aga pole ka eriti midagi teinud selle ohjeldamiseks.

Keskerakond pole seda kunagi tolereerinud.

On ainult üks juhtum, kui pole tolereerinud. Muidu on antud Keskerkonna kaubamärk kasutada: tehke, mis tahate, peaasi, et hääled tulevad.

Ei usu, et selline olukord on. Kohtla-Järvel oli ka teine nimekiri, kus oli ka keskerakondlasi. Vastutus on ikkagi volikogu liikmetel ja vallajuhtidel. Kui korruptsioon tekib, siis peab seda kindlasti taunima ka Keskerakond.

Viimane küsimus: kuidas läheb teie kitsedel?

Väga hästi, tänan küsimast.

Tagasi üles