Raimond Kaljulaid ei välista europarlamenti kandideerimist (23)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raimond Kaljulaid.
Raimond Kaljulaid. Foto: Erik Prozes / Postimees

Eile Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE) loodava võimuliidu vastu kampaaniat alustanud keskerakondlasest Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ei välista Euroopa Parlamenti kandideerimist. Keskerakond kinnitab Euroopa Parlamendi kandidaadid 30. märtsil. 

«Ausalt öeldes ei ole ma selle peale väga põhjalikult jõudnud mõelda,» tunnistas Kaljulaid vastuseks küsimusele, kas plaanib Euroopa Parlamendi kandideerida. 

«Olin enne riigikogu valimisi kindel, et soovin keskenduda tööle riigikogus ja olen ka erakonna esimehele öelnud kindla «ei» kandideerimise osas. Nüüd on olukord muutunud ja võib-olla tuleks uuesti analüüsida,» kommenteeris Kaljulaid. 

«Nüüd on olukord muutunud ja võib-olla tuleks uuesti analüüsida.»

Siiski toonitab ta, et on hetkel sajaprotsendiliselt keskendunud erakonnakaaslaste veenmisele selles, et EKRE valitsusse toomine oleks viga. 

«Kandideerimisavalduse esitamise tähtaeg on millalgi aprilli alguses, seega ei võta ma seda küsimust hetkel isegi mitte oma töölauale,» lisas Kaljulaid. 

Keskerakonna juhatusest välja astunud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid teatas eile, et alustab kampaaniat, kus kutsub üles Mihhail Kõlvartit, Yana Toomi ja teisi Keskerakonna poliitikuid lõpetama koostööd EKREga. Sisuliselt tähendab see praegu kõne all oleva võimaliku Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa võimuliidu vastast kampaaniat. 

Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom usub, et kampaania tagant paistab hoopis Raimond Kaljulaidi soov saada valituks Euroopa Parlamenti. «See on kampaania, europarlamendi kampaania,» ütles Toom eile Postimehele. 

«Mis aga puudutab Euroopa Parlamendi valimisi, siis ma saan aru, et Yanale isiklikult on see vist kõige olulisem küsimus maailmas, aga siiralt – ma ei ole selle peale eriti mõelnud. Loodan, et Yana ei ole unustanud, kus on tema valijad. Mitte Brüsselis,» kirjutas Kaljulaid vastuseks Yana Toomile. 

Hetkel arvestavad koalitsiooni moodustavate erakondade juhid riigikogus 57 mandaadiga (Keskerakonna 26, EKRE 19 ja Isamaa 12 mandaati). Seega piisaks võimuliidu nurjamiseks seitsme inimese meelemuutusest.

Raimond Kaljulaid valiti möödunud oktoobris Keskerakonna juhatusse suurima häältesaagiga (488). Samuti oli ta Mihhail Kõlvarti ja Jüri Ratase järel üheks suurimaks häältemagnetiks viimastel riigikogu valimistel. 

Juhus või mitte, aga just eile mõistis Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas hukka EKRE poliitikute ühiskonnas palju vastukaja saanud väljaütlemised. «Palun EKRE poliitikutel sügavalt järele mõelda ning mõista, et võimalik valitsusvastutuse kandmine ei tähenda seismist ainult oma hoiakute ja tõekspidamiste eest, vaid kogu riigi ja rahva teenimist ning hoidmist,» sõnas Ratas. «Naistearstide ja naiste süüdistamine inimlikult äärmiselt raskete, kuid sügavalt isiklike otsuste eest on lubamatu. See peab lõppema.»

Mida otsustab Keskerakond?

Keskerakonna juhatuse liikme Enn Eesmaa sõnul kinnitab 30. märtsil kogunev Keskerakonna volikogu Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid ning programmi, kandidaatide esitamise tähtaeg eurovalimisteks on homme, 23. märtsil.

Eesmaa sõnul lähtuvad europarlamendi valimistele kandidaate esitavad erakonna piirkonnad muuhulgas ka sellest, missugused on riigikogu valimiste tulemused. Olgu mainitud, et Keskerakonna suurima häältesaagi said Mihhail Kõlvart (17 075), Jüri Ratas (9710), Raimond Kaljulaid (7334) ning Yana Toom (6197 häält). Väidetavalt nähakse võimalike kandidaatidena ka Keskerakonna aseesimehi Jaanus Karilaidi, Mailis Repsi ja Kadri Simsonit. 

Eesmaa sõnul töötab Keskerakond selle nimel, et saada europarlamendis kaks mandaati seitsmest. 

Euroopa Parlamendi kandidaatide registreerimiseks esitamine vabariigi vaimiskomisjonile algab 27. märtsil lõppeb 6. aprillil. 

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail.

Kommentaarid (23)
Copy
Tagasi üles