Video ja galerii: Reformierakond pole püssi põõsasse visanud
Oluliselt täiendatud kell 16.46

Ehkki viimaste päevade fookus on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuläbirääkimistel, on naiivne arvata, et Reformierakond käed rüpes istub. Nimelt proovitakse teha kõik, et praegust võimuliitu ei sünniks. Samuti pole kadunud lootus ise valitsus moodustada. 

Pärast tänast pea kaks tundi kestnud Reformierakonna uue riigikogu koosseisu fraktsiooni koosolekut – kus arutati näiteks edasist kava praeguses olukorras, kus võimukõnelusi peavad Keskerakond, EKRE ja Isamaa –, kinnitas plaane ka erakonna juht Kaja Kallas. 

«Esiteks me tegeleme sellega, et pakkuda positiivset alternatiivi tegelikult nendele inimestele, kes siis ka selle koalitsiooni poolt hääletama peavad. Me suhtleme nende inimestega ja näitame, et kõik see ei pea nii olema,» selgitas Kallas. 

Teisisõnu otsitakse liitlasi, kes ei hääletaks riigikogus loodava koalitsiooni poolt ega ka Kaja Kallase moodustava võimuliidu vastu, ning Kallas avaldas lootust, et praeguses olukorras neid ka on. 

Paralleelselt teist koalitsiooni matemaatiliselt kokku panna ei ole võimalik. Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid saaksid kahepeale kokku 44 häält. «Sotsidega me suhtleme pidevalt, meie mõlema huvi on, et seda koalitsiooni ei sünniks ja just meie mõlema vastuseis just väärtuste baasilt on üsna sama ja me suhtleme, kuidas me same neid asju paremini teha koos,» iseloomustas Kallas koostööd sotsiaaldemokraatidega. 

Seega läheks Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kolmikliidu plaanide nurjamiseks vaja veel seitset riigikogu liiget. Sellele viitab ka Kallas: «Küll aga on nendes erakondades, kes seal laua ümber on, väga palju inimesi, kes kahtlevad väga selle koalitsiooni õigsuses Eestile ehk siis need on inimesed, kes peavad lõpuks vajutama nuppu: kas siis hääletama meie positiivsema alternatiivi vastu või siis hääletama selle alternatiivi poolt.»

«Need ei ole ainult vene inimesed Keskerakonnas, vaid neid on ka teisi, kes erinevatel põhjustel ei ole üldse õnnelikud selle koalitsiooni sündimise üle,» selgitas Kallas. Konkreetseid nimesid Kallas ei nimetanud, kuid kinnitas, et nendega suheldakse pidevalt.

Kaja Kallas kinnitas ka täna, et president on temaga isiklikult suhelnud ja kinnitanud, et teeb Reformierakonnale kui valimiste võitjale ettepaneku valitsuse moodustamiseks. «Mina lähen võistlustulle esimesena,» märkis Kallas. 

Plaan on pealtnäha lihtne: «Esiteks meil on vaja leida need seitse inimest, kes minu vastu ei hääleta ja see tundub olevat nii mõnelegi inimesele tegelikult vastuvõetavam kui hääletada selle teise poolt.»

«Nad ei pruugi hääletada minu poolt – see on lihthäälte enamus –, nad ei pruugi lihtsalt hääletada minu vastu.»

Kas tõesti võib taoline plaan läbi minna? «Seda tõenäosust ma ei oska öelda. Aga see, et me sellega tegeleme, tähendab, et me seda päris ebatõenäoliseks ka ei pea.»

Selleks, et tulla tagasi aga kõige loogilisema variandi juurde, kus valimiste võitja teeb ise ettepaneku mõnele erakonnale valituse moodustamiseks, peaks Kallase sõnul teadma, mis on tegelikult praeguste koalitsioonikõneluste laual, et teha paremat ettepanekut. «Aga kuivõrd need koalitsiooniläbirääkimised käivad nii salaja kuskil kinniste uste taga, antakse ainult kommentaare, kummalisi kommentaare – ma peaks mainima –, mida siis üks koalitsioonipartner annab ja teine peab ümber lükkama või tõlkima. Nii et sõnumid on väga kummalised nii et ei tea, kuidas saaks teha parema pakkumise.»

Kallas ekrelastele: nad peaks ise peeglisse vaatama 

Kuidas kommenteerib Kallas EKRE aseesimehe Martin Helme väidet, nagu kütaks Reformierakond Brüsselis hüsteeriat üles? «Esiteks see on vale ja teiseks ma imestan, kuidas Martin Helme hindab Reformierakonda globaalselt nii võimekaks infooperatsioonide korraldajaks. Nad peaksid ikka peeglisse vaatama. See mure, mis on tekkinud meie väliste partnerite juures, on tekkinud sellest ja nendest väljaütlemistest, mida nad kogu selle aja on viljelenud. Seda meie kuidagi üles kütta ei saa ja kindlasti ei tee. Meie huvi on see, et Eesti maine ei saaks kahjustada, meie huvi on see, et me saaksime Eesti üle olla uhked väljaspool eestit samamoodi.»

Tagasi üles