ÜLEVAADE: Kolmikliidu senised lubadused ning teemad, mis laualt aina edasi tõstetakse

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa võimukõnelused on kestnud kokku kaheksa päeva. Mida on senini kokku lepitud ning mis arutelud edasi lükatud? Millised punased jooned on tasapisi välja joonistumas? Vaatame päevade kaupa. 

Võimukõneluste alguses deklareeriti seisukohti välis- ja julgeolekupoliitikas ning selgitati seda ka diplomaatilisele korpusele. 

Teisipäev, 12. märts

Teemaks välis- ja kaitsepoliitika. Otsustati, et: 

- toetakse Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse

EKRE valimislubadus, mis ei läinud läbi: võimu jätkuval koondamisel Euroopa Komisjoni kätte paneme Eesti edasised sammud, ja vajadusel ka Euroopa Liidu liikmesuse, rahvahääletusele.

Venemaaga sõlmitud piirilepingu tühistamine - ei läinud läbi 

«Piirilepingu ratifitseerimise protsess, mis oli eelmises riigikogus ühe lugemise läbinud, tänu riigikogu lõpetamisele katkes. Täiesti selge, et järgmises riigikogu koosseisus piirilepingut isegi ei algatata, ratifitseerimise jätkamist. Allkirja tagasivõtmise osas sellist lauset koalitsioonilepingusse sisse ei saanud.»

- jätkatakse senist välis- ja julgeolekupoliitikat; 

- toetakse tihedat koostööd partneritega Euroopa Liidus, NATOs, ÜROs;

- edendatakse sidusat ja hoolivat ühiskonda, kus igaüks tunneb end turvaliselt; 

- Eesti eraldab riigikaitsesse vähemalt 2 protsenti SKTst

Isamaa lubas valimisprogrammis suurendada kaitsekulutusi 2,5 protsendini; EKRE 2,6 protsendini SKTst. 

- Eesti taunib rahvustevahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ja ühiskonda lõhestavat retoorikat;

- kaitsetööstusega peaks tegema tihedamat koostööd, just ka rahvusvahelisel areenil; 

- panustama rohkem iseseisva kaitsevõime väljaarendamisse

«Tegime täna põhimõttelise otsuse: et loodav koalitsioon toetab jätkuvalt Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse,» lausus Ratas pärast kohtumist EKRE esimehe Mart Helme ja Isamaa juhi Helir-Valdor Seederiga. 

«Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina. Samuti on meie jaoks oluline laiapindne riigikaitse, iseseisva kaitsevõime arendamine ning regionaalse julgeolekupoliitilise koostöö tugevdamine Poola ja Balti riikidega,» ütles EKRE esimees Mart Helme.

«Võtame eesmärgiks Kaitseliidu tugevdamise ja pingutame üheskoos partneritega selle nimel, et eraldada täiendavaid vahendid tänaste kaitsevõime lünkade vähendamiseks,» lisas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.  

Pildid võimukõneluste delegatsioonide kohtumiselt teisipäeval kell 18. 

Mis teemad jäi õhku? 

  • Sõjaväestatud piirivalve loomine: EKRE üks suuri lubadusi, lükati välis- ja kaitsepoliitika aruteludelt siseturvalisuse lauale. 
  • ÜRO rändepakt: Marrakechi leppe arutelud lükati rahvastiku- ja migratsioonipaketi lauale. 
  • Peaminister riigikaitse kõrgema juhina: EKRE kõlav valimislubadus – vajab seaduseloomes ülimalt keerukat protsessi, põhiseaduse muutmist.

Kolmapäev, 13. märts

Delegatsioonide kohtumised kolisid riigikogust Stenbocki majja. Teemadeks põllumajandus ja regionaalpoliitika. Kõneluste vahepeal kohtuti diplomaatilise korpuse esindajatega. Otsustati, et: 

- jätkatakse mesilasperede toetamist;

- jätkatakse põllumeestele üleminekutoetuste maksmist ning seistakse nende võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus; 

- soodustatakse maapiirkondades elamist ja töötamist, kiire internetiühenduse väljaehitamist ja kogukondliku liikumise tugevdamist; 

- soodustatakse pealinnast töökohtade väljaviimist nii riigiasutuste kui ka riigi osalusega ettevõtete puhul;

- suurendatakse regionaalsete programmide rahastamist;

- luuakse parem elu- ja ettevõtluskeskkond;

- maal tuleb säilitada väikekoolid, lasteaiad, arstiabi, päästeteenistus ja teised avalikud teenused 

Isamaa erakonna esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kiire üle-eestilise internetiühenduse tagamine on regionaalarengu üks võtmeküsimusi ning andmeside saab olema võimaliku koalitsiooni üks prioriteete regionaalpoliitikas. 

Mart Helme sõnul tuleb täiendavalt reguleerida metsa ja maa müümist, eelistades Eesti kapitali. 

Neljapäev, 14. märts 

Teemadeks on sport, kultuur, noorsootöö, tervishoid. Otsustati, et:

- toetatakse puuetega noorte võimalusi osaleda huviringides, noortekeskuste ja noortele suunatud tegevustes; 

- jätkub Eesti Olümpiakomitee programmi «Team Estonia» toetamine;

- vähendatakse ravijärjekordi ja parandatakse arstiabi kättesaadavust;

- tõhustatakse tervishoiu rahastamist;

- toetatakse perearstide vastuvõttu õhtuti ja nädalavahetusiti;

- säilitatakse maakondlikud haiglad ja jätkatakse tervisekeskuste rajamist; 

- tõhustatakse narkomaania ja alkoholismi ennetust ning ravi; 

- rakendatakse sõltlastest vägivaldsetele kurjategijatele kohustuslikke võõrutusprogramme; 

- vähendatakse abortide arvu, tuues rohkem raha nõustamisse ja ennetamisse 

EKRE valimislubadus abordi rahastamise lõpetamine maksumaksja raviraha eest ei läinud läbi

Mäletatavasti oli EKRE valimisprogrammis lubadus, et edaspidi maksumaksja raha eest aborte ei tehta. See ettepanek ei läinud läbi, küll aga jõuti üksmeelele, et ennetusele ja nõustamisele tuleks lisaraha suunata. «Aborte keelustama ei hakka see koalitsioon,» kinnitas Jüri Ratas üle. Samuti on see viimasel nädalal üks kõlavaim kolmikliidu teema ajakirjanduses. 

«Vaidlesime kaks tundi jalgpalliväljakute üle,» ütles EKRE esimees Mart Helme. Mailis Reps lisas, et spordis oli suur küsimus «Eesti kui jalgpalliriik» nagu Island tegi. Arutelus olid küsimused, et kui palju uusi väljakuid ehitada või kas oleksid sisehallid paremad ning kui palju ja kuhu ehitada. Jalgpalliväljakute ehitamine oli Keskerakonna valimisprogrammis. 

Mis teemad jäid õhku?

  • Venekeelne haridus Eestis: mis saab ikkagi venekeelsest haridusest Eestis? Jüri Ratas kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et Keskerakond saab vene valija jaoks selles koalitsioonis anda head eesti keele õpet ja mitte panna päeva pealt kinni vene koole. 
  • Hambaravihüvitis: Keskerakonna ja EKRE programmides oli sees punkt, mille järgi tahetakse hambaravihüvitis siduda lahti haigekassaga tehtud lepingutest. Ratase sõnul selles kokkuleppele ei jõutud. «Rahalised küsimused võtame ette läbirääkimiste lõpus,» ütles Ratas. 

Reede, 15. märts

Teemadeks hariduse ja teaduse rahastamine. Otsustati, et: 

- võetakse eesmärgiks suurendada teaduse rahastust 1 protsendini SKTst.

EKRE valimislubadus: suurendada teaduse rahastust kahe protsendini SKTst

«Me jõudsime sellisele kompromissile, et 1 protsent riigi poolt ja siis otsime juurde motiveerivaid regulatsioone, et erasektor tuleks juurde ja siis saame 2 protsenti juurde,» sõnas Mart Helme. 

«Me tahame ka seda toetada, et erasektor tõstaks oma investeeringuid teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusse kahe protsendi osas. Meie jaoks on hästi oluline, et me liiguksime edasi erinevate rahvusvaheliste koostööprojektidega,» ütles Jüri Ratas.

- suurendada teadlaste ja ettevõtjate koostööd;

- kehtestatakse doktorandipalk; 

- tehakse paremad võimalused erivajadusega õppuritele kõrghariduses ja kutseõppes osalemiseks; 

- rahastatakse Eestiga seotud teemade uurimist, riigi ja ühiskonna huve teenivat teadustööd; 

- eestikeelse kvaliteetse kõrghariduse mahtu ei vähendata; 

- luuakse Eestile olulistes valdkondades riiklikult tagatud õppelaenu süsteem, kus ülikooli lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis 

Laupäev, 16. märts

Teemadeks oli perepoliitika, rahvastik, sidus ühiskond, lähisuhevägivald, koolikiusamine, pedofiilia, piirivalve, migratsioon. Otsustati, et:

- lubatakse abistavaid meetmeid välismaalt tagasipöördunutele;

- jätkatakse lastetoetuste tõstmist;

- peetakse oluliseks, et noored pered saaksid kergemini riigi tagatisega endale kodusid luua; 

- kohalike omavalitsuste korrakaitseüksused saavad suuremaid volitusi avaliku korra tagamisel;

- seistakse jõuliselt illegaalse immigratsiooni vastu;

- politsei- ja piirivalveameti alla tuleb oma struktuuri, oma juhtimisega tugevdatud piirivalve. See tähendab ka seda, et soovime Sisekaitseakadeemia kaudu laiendada õppimisvõimalusi.

Mart Helme EKRE sõjaväestatud piirivalve lubadusest valijatele ning sellest kolmikliidu tänasest otsusest: «Ega me ei ole kunagi seadnud kitsendavaid piire selles suhtes, kuidas see peab struktuuriliselt välja nägema.»

Esmaspäev, 18. märts

Teemadeks majandus. Erinevalt varasematest kordadest ei soovinud kolme erakonna esindajad täna ajakirjanike ees konsultatsioonide käiku kommenteerida.

Teisipäev, 19. märts

Teemadeks ettevõtlus, keskkond, e-riik, uued tehnoloogiad, energeetika, demokraatia, riigivalitsemine, transport. Otsustati, et:

- tuleb tõsta inimeste kvalifikatsiooni;

- renditööjõu maksud peavad jõudma ka Eestisse;

- majandus- ja palgakasvuga liigutakse sinna, et kriisi ajal lahkunud eestlased tuleksid tagasi Eestisse tööle; 

- tööjõu kvooti ei muudeta;

- sisserändepoliitikas tahetakse hoida majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget joont;

- põhimaanteed ehitatakse laenurahaga neljarajaliseks; 

- riigi äriühingute vähemusosalus viiakse börsile, konkreetsed riigiettevõtted selguvad hiljem. Riigile peaks jääma ainult strateegilised ettevõtted;

- alkoholiaktsiis langeb; 

- võetakse eesmärgiks tasakaalus riigieelarve; 

«Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viimine andis Eesti inimestele ja pensionifondidele võimaluse investeerida riigiettevõttesse. Soovime seda teed jätkata,» ütles Jüri Ratas pressiteate vahendusel.

«Kõik praegused koalitsioonikõnelustel osalevad erakonnad on lubanud aktsiisipoliitika muutmist,» ütles Martin Helme ja lisas, et tõsi küll, Isamaal oli ka maksurahu lubadus, kuid neilgi oli sees punkt, et piirikaubandusega tuleb midagi ette võtta.

Lisaks on Martin Helme sõnul arutlusel ka elektriaktsiiside, gaasiaktsiiside ja kütuseaktsiiside langetamised, kuid kuna need langetused on selgelt eelarvelised, tuleb kõigepealt eelarve kalkulatsioonid ära oodata.

Mis teemad jäid õhku? 

  • Rail Baltic;
  • Otsedemokraatia ja presidendi otsevalimised – ühtset seisukohta ei ole;
  • E-valimised; 
  • Isamaa põhilubadus muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks pole veel kolme erakonna toetust leidnud. «Korra oleme seda teemat puudutanud, aga selle juurde tuleme veel tagasi,» ütles Seeder.

Kolmapäev, 20 märts

Teemadeks infotehnoloogia, e-ühiskond, keskkond, energeetika. Otsustati, et:

- digiühiskonna arendamisega tuleb edasi minna, prioriteediks tehisintellekt, isesõitvad masinad, rahvusvaheline koostöö, digilahendused meditsiinis; 

- motiveerida inimesi rohkem prügi sorteerima; 

- minna edasi taastuvenergeetikaga;

- panna rõhku eesti keele kasutamisele digiruumis; 

- väärindatakse maksimaalselt kohalikku toorainet

Teemad, mis jäid kaheksa päeva jooksul õhku:

  • ÜRO rändepakt (ÜRO rändepakti on toetanud Keskerakond, Isamaa ja EKRE saadikud on riigikogus hääletanud selle vastu)
  • Peaminister riigikaitse kõrgema juhina: EKRE kõlav valimislubadus – vajab seaduseloomes ülimalt keerukat protsessi, põhiseaduse muutmist.
  • Rail Baltic (EKRE lubas Rail Balticu peatada, Keskerakond on seda toetanud). 
  • Kooseluseadus (EKRE ja Isamaa on kooseluseaduse vastu, Keskerakond pigem mitte).
  • E-valimised (EKRE nimetab e-hääletamist Eesti häbiplekiks).
  • Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine (Isamaa põhiline valimislubadus).
  • Erakorraline pensionitõus (Keskerakonna üks põhiline valimislubadus).
  • Otsedemokraatia ja presidendi otsevalimised (Keskerakond ja EKRE on varem käinud välja presidendi otsevalimiste ideed).
  • Venekeelne haridus (EKRE ja Isamaa tahavad kiirelt eestikeelsele haridusele üle minna, Keskerakond seisab sujuvama ülemineku eest).
  • Hambaravihüvitis: Keskerakonna ja EKRE programmides oli sees punkt, mille järgi hakkab hambaravihüvitis sõltuma haigekassaga tehtud lepingutest. Ratase sõnul selles kokkuleppele ei jõutud. 
  • Muudatused õigussüsteemis (EKRE soovib põhimõttelisi muudatusi õigussüsteemis).
  • Ministriportfellid 

Tähelepanek: punased jooned joonistati juba esimesel päeval maha

Enne ametlikke kõnelusi välja käidud erakondade prioriteedid kipuvad suuresti kattuma teemadega, mis seni õhku on jäänud. See annab märku, et erakonnad kritseldasid oma punased jooned tegelikult juba esimesel päeval maha. 

Pärast seda, kui Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas esmaspäeval, 11. märtsil teatas, et plaanib alustada võimukõnelusi EKRE ja Isamaaga, toonitas ta, et Keskerakond soovib panustada eesti keele õppesse venekeelsetes lasteaedades ja koolides, kuid kindlasti on keeruline lõpetada päeva pealt tänane lähenemine. Samuti hakkas pead tõstma ka Keskerakonna sisemine vastasseis: pole ka imestada, alles novembris kinnitas Ratas, et peab koalitsiooni EKREga mõeldamatuks. Tänaseks on asi nii kaugele läinud, et Keskerakonna juhatusest protestiks lahkunud Raimond Kaljulaid on algatanud kampaania võimuliidu nurjamiseks. Lisaks ootavad Keskerakonna valijad kulukat lubadust: pensioni erakorralist tõusu

«Me alustame läbirääkimisi rasketest teemadest. Keerulised teemad on rahvaalgatus, kooseluseadus, piirivalve taastamine, Rail Baltic,» sõnas Mart Helme. Olgu märgitud, et ka Isamaa ei ole kooseluseaduse vastuvõtmist toetanud.  

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder toonitas, et erakond paneb läbirääkimistel kindlasti lauale ühe oma erakonna põhilubadustest – pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmise. «EKRE on teatanud, et nad toetavad teise samba vabatahtlikuks tegemist. Ja ma usun, et küllap on võimalik ka sellel teemal Keskerakonnaga läbi rääkida,» on Seeder öelnud. 

Tagasi üles