Esimene ring läbi. Koalitsiooni on nüüd solgutatud küll, Ratas tahab otsad kokku tõmmata, mingu võimuliiduga siis üht või teist pidi. Praegu paistab, et läheb üht pidi – koalitsioon tuleb.

Keskerakonna, Isamaa ja EKRE delegatsioonid on koalitsioonikõnelusi pidanud nüüdseks nädal aega. Mulle on viidatud, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas tahab kõneluste esimesele ringile neljapäevaks joone alla tõmmata. Esiteks oleks aeg üldine selgus majja saada, teiseks on tõenäoline, et ülejärgmisel nädalal kuulutatakse välja valimistulemused, misjärel hakkab ametlik uue riigikogu ja valitsuse ametisse saamise protsess, kolmandaks – Ratasel on teha ka oma põhitöö ja peaministri ülesanded nõuavad neljapäeval Brüsselisse sõitmist.

Seega on praeguseks üle poole distantsist läbi. Aga kas lõpptulemus on juba selge?

SELLEL NÄDALAL SARJAS «VÕIMUKÕNELUSED»...

Läbirääkijad soovivad üle käia viimased kokku 17 peatükist, milleks teemad jaotati. Kuigi kõneluste alguses lubas EKRE esimees Mart Helme, et rasked teemad võetakse ette esimesena, jäeti need kõige lõppu. Taktikaliselt Keskerakonnalt õige käik, et partnereid võimalikult kaua laua taga hoida.

Miks on vähe infot? Sest esimeste arutelude järel antud püstijalaselgitused meediale olid nii ümmargused, et ka poliitikud ise hakkasid mõtlema, kas ikka peaks midagi ütlema, enne kui ka päriselt on midagi öelda. Vastasel juhul ainult süveneb senine kuvand, et veeretatakse juttu iseenesestmõistetavate asjade ümber, nagu näiteks toetuse avaldamine NATOsse ja Euroopa Liitu kuulumisele.

Mida arutatakse? Selle nädala oluline erinevus on, et nüüd on arvutites lahti ka Exceli tabelid ning arvutatakse, kui palju mõni kokkulepitud samm maksma võiks minna. Eile õhtul arutati majandus- ja transporditeemasid ning teadaolevalt puudutati ka Rail Balticu küsimust. USAst tagasi jõudnud majandus- ja taristuminister Kadri Simson oli samuti laua taga. Täna jätkatakse arutelu majandusteemadel ning samuti keskkonna, e-riigi, uute tehnoloogiate, energeetika, demokraatia ja riigivalitsemise teemal.

Kui esimene ring läbi... algab teine, mis võib kujuneda osalt raskemakski kui esimene. Sinna ringi jõuavad need teemad, mida esimeses kokku ei lepitud ning mis uuesti arutamiseks esialgu kõrvale jäeti. Esimene ring näitas ka ära, kui palju oli kolmel erakonnal ühiseid arusaamu. Niisiis on teises ringis aruteluteemasid vähem, aga need on keerulisemad, eelkõige rahaliselt. Lisamotivatsiooni siiski kokkuleppele jõuda peaks andma kõnelejatele see, et esimene ring on juba läbitud, paljus on ühised vaated olemas.

Mis edasi? Kui majandusküsimustes kolm erakonda nüüd üldjoontes kokkuleppele jõuavad, võib olla juba päris kindel, et Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon ka leppe ja allkirjad saab.

Läbirääkimised edenevad

FOTO: www.skunk.ee

KOKKULEPPED KUI PILJARDIKUULID

Kui senini eri teemadel kolme erakonna kokku lepitud punktid saaksid võtta füüsilise kuju, oleksid need absoluutselt ümmargused sfäärid. «Tõhustame rahastust», «võtame fookusesse», «pöörame tähelepanu» ja nende fraaside järel konkreetne teema, millega tegeleks või mille olulisust deklareeriks ka iga muu sündiv võimuliit.

Miks nii? Mulle on esitatud mitu võimalikku teooriat, miks näeme niivõrd vähekonkreetseid kokkuleppeid.

•• Kõigepealt on eesmärk saavutada võimalikult suur ühisosa, näha ise ja näidata ka avalikkusele, et ühiseid seisukohti on rohkem kui erimeelsusi.

•• EKRE on valmis järele andma kõigis oma radikaalsetes lubadustes, mida nad oma valimisprogrammi kirjutasid, kuid praegu ei ole õige aeg lasta sel välja paista. Koalitsiooni sünniks on vaja, et ükski osapool ei tagurdaks kõnelustelt välja. Las kõigi kolme erakonna valijad harjuvad võimalusega, et selline võimuliit sünnib, siis saab hakata lähemalt rääkima, mida õigupoolest tehakse.

•• Lõplik tõde paistab niikuinii alles valitsuse tegevusprogrammist. Või ei selgu sealtki, vaid alles siis, kui on tegelikult vaja mingi otsus mingil teemal langetada.

•• Tegelikud kokkulepped keerulistes punktides on juba tehtud, kuid neid ei kirjutata koalitsioonileppesse. Selle dokumendiga käib alati kaasas nn valge paber, mis kajastab kokkuleppeid, mida avalikuks ei tehta. Üks selline on näiteks Euroopa Komisjoni voliniku isik. Selle kandidaadi otsustamine on valitsuse pädevuses ning seega on see ka võimuleppe kauplemise osa. Seekord on võimalik, et ühe valge paberi asemel on piltlikult öeldes valge kaustik.

•• Väga palju asju lükataksegi tegelikult vaiba alla. Keerulised küsimused, mis vajaks otsuseid, jäetakse tegemata soovist koalitsioon kokku saada. Nendel teemadel arutelu ei alustata ning need jäävad paremaid aegu ootama. Kui midagi on neis asjus siiski vaja ette võtta, siis lepitakse eraldi kokku.

Miks nii kaua läheb? Tegelikult on kõnelused kestnud ainult nädala, mis ei ole sugugi kaua. Valimistulemused kuulutatakse välja kõige varem alles 28. märtsil, uus riigikogu koguneb esimesele istungile seega aprillis. Niisiis kiiret pole. Kiirustada ei ole mõtet ka seetõttu, et – jällegi – las valijad, meedia ja erakonnakaaslased harjuvad mõttega sellisest kolmikliidust. Samuti on kõigile erakondadele parem, kui kõnelused näivad rasked ja keerulised, isegi kui need seda nii väga ei ole. Läbi vaeva tulnud võidud näivad magusamad ja kaotused vähem valusad.