Märt Väljataga: Eesti Orbániks võib saada Jüri Ratas ise (16)

Vilja Kiisler
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga rääkis täna Kuku raadio saates «Kaks ühest», et juhul, kui Keskerakonna juhil Jüri Ratasel õnnestub loodavas võimuliidus raudne distsipliin maksma panna, ei pruugi Eesti Viktor Orbániks saada mitte Mart Helme, vaid hoopis Ratas ise.

«Senine kaalutlus on olnud, et Eestis ei saa minna nagu Ungaris või Poolas, sest meil on etnilised venelased – see ei lase paremradikaalidel piisavalt suurt enamust saavutada,» arutles Väljataga. «Praegused läbirääkimised näitavad, et see garantii ei tarvitse tingimata toimida, sest Keskerakond on otsustanud läbi rääkida EKRE-ga. Illusioon, et venelaste olemasolu aitab vaktsineerida Eestit paremautoritaarse pöörde vastu, on hakanud kokku kukkuma.»

Väljataga märkis, et kui vene saadikud neelavad praegu sepistatava koalitsiooni alla, siis nad kaotavad valijaid. «Välistatud ei ole aga ju ka see, et Eesti Viktor Orbániks ei saa mitte Mart Helme, vaid hoopis Jüri Ratas ise, kui tal õnnestub koalitsioonis raudne distsipliin maksma panna.» Tema hinnangul pole ka täiesti võimatu, et EKRE teeb samuti mingi pöörde. «Nende lähim eeskuju on Orbán, aga kaugem eeskuju on Putin oma valitsemisstiiliga. Ka Putini retoorikas on kesksel kohal konservatiivsed, domostroi pereväärtused.» Ja siitkaudu, lisas ta, võiks ka EKREl olla võimalik hankida endale vene hääli.

EKRE esiletõusu tagant ei pea Väljataga hinnangul tingimata otsima majanduslikke, moraalseid või muid põhjusi: neid võib ajendada ka lihtsalt tüdimus ja igavus. «Otsitakse põnevust, poliitilist erutust,» arutles ta. «Teatud tüüpi poliitika on Eestis kestnud paar aastakümmet, ja selles ollakse lihtsalt tüdinud.»

EKRE asjus lausus Väljataga, et selle partei suurem ja kaugem plaan ei ole tegelikult avalikkusele teada. «Retoorika ja võitlus kaugete tontidega on üks asi, aga immigratsioon ei ole ju meil käegakatsutav probleem, geide ja lesbide teemad puudutavaid väikseid ühiskonnagruppe.» Väljataga tuletas meelde, et EKRE ajalugu arvestades on tegemist heterogeense seltskonnaga: «See sisaldab vanu kommuniste, kohalikke aktiviste, ka looduskaitsjaid, aga ka natse, äärmusparempoolseid, antisemiitlike konspiratsiooniteoreetikuid jne – seal on kõike.»

Saate esimeses osas astus üles inimõiguste keskuse juht Kari Käsper, kes kõneles sündiva koalitsiooni poliitika võimaliku pöörde potentsiaalsetest mõjust inimõigustele.

Saade «Kaks ühes» on Kuku raadio eetris igal teisipäeval kella ühest kaheni. Saadet juhib Vilja Kiisler. Tänast saadet saab kuulata siit.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles