Sellel nädalal on ​Keskerakond-EKRE-Isamaa koalitsioonivabrikus jõutud kavanditest juba veidi kaugemale, käib prototüübi ettevalmistamine. Keskerakond, EKRE ja Isamaa raporteerivad muudkui uutest peatükkidest, kus sündiv koalitsioon on kokkuleppele jõudnud. Kui vaadata nende kokkulepete sisusse, siis seni oleme näinud vaid üldisi deklaratsioone, ei enamat.

MIDA ON SIIS KOKKU LEPITUD?

Esialgu on läbi käidud välis- ja julgeolekupoliitika, maaelu ning regionaalpoliitika. Teada on järgmist:

Välis- ja julgeolekupoliitika. Lepiti kokku, et loodav koalitsioon toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse ning jätkatakse senisel välis- ja julgeolekupoliitilisel kursil.

EKRE programmist leiab välispoliitika teemal aga veel järgmised lubadused: 1) seame Eesti välispoliitika strateegiliseks eesmärgiks toetada transatlantiliste suhete kõrval iseseisvate rahvusriikide strateegilise alliansi loomist Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis; 2) tühistame Venemaaga sõlmitud põhiseadusvastase piirilepingu; 3) nõuame okupeeritud Petserimaa ja Narva-taguse ala tagastamist Eestile ning nende alade jätkuva okupeerimisega tekitatud kahjude hüvitamist. Kas miski neist sai võimuleppesse, pole teada.

Maaelupoliitika. Lepiti kokku, et otsitakse võimalusi, kuidas arendada Eesti toitu, alates mesindusest ja lõpetades aiandusega; tuleb säilitada väikekoolid, lasteaiad, arstiabi, päästeteenistus ja teised avalikud teenused.

EKRE programmist leiab veel: 1) töötame välja meetmed talude üleandmiseks vanematelt järglastele, sh varasem pensionile jäämine, sooduslaenud, maksepuhkus jm; 2) tagame kõikide põllumajandustootjate võrdse kohtlemise, olenemata nende suurusest ja eripärast. Kas midagi neist jõudis koalitsioonileppesse, pole teada.

Regionaalpoliitika. Nähakse ette avaliku sektori töökohtade väljaviimist pealinnast, regionaalsete programmide rahastamise suurendamist ning laiemalt parema elu- ja ettevõtluskeskkonna loomist.

EKRE programmist leiab veel: 1) viime sisse maksusoodustused ettevõtetele regionaalsete eripärade tasandamiseks; 2) moodustame omavalitsusliitude põhjal maakondade esinduskogud. Kas midagi neist jõudis koalitsioonileppesse, pole teada.

Niisiis on seni välja öeldud asjad need, mida oleks suure tõenäosusega niikuinii tehtud või mis on juba ammu käigus olevad projektid ja protsessid. Põhjus, mis ei ole mindud konkreetsemaks, on siin...

KAS SEE KOALITSIOON IKKAGI TULEB?

Keegi veel ei tea, ka selle liidu kokkuleppijad. Praegu püütakse näidata avalikkuse ees, kuidas läbirääkimised jõudsalt edenevad ja ühisosa on lausa murdu. Sellepärast on esimesed läbiarutatud peatükid just need, milles kergem kokkuleppeid saada, kuigi Mart Helme lubas, et alustatakse raskematest.

Miks nii? Taktika on lasta inimestel harjuda ning analüüsida avalikku arvamust. Kas praegune üsna laialdane pahameel hakkab vaibuma, ja kui jah, siis millal? Kui hakkab, saab vähehaaval liikuda nende koalitsioonileppe punktide juurde, kus võib ka vaidluseks minna. Kui ei hakka, on kõik võimalused igal osalisel kolmest, et end läbirääkimistest välja tagurdada. Selleks kõlbab ükskõik milline kriitiline punkt, mille kohta saab öelda: näete, ei leidnud ühisosa.

Küsimus on, millal jõuab Keskerakonna jaoks EKRE ja Isamaaga võimuliidu tegemisel kätte joon, kust selle koalitsioonilennuki hoovõttu enam katkestada ei saa ja õhku tõusta tuleb igal juhul.

Keskerakond ei lõhene

FOTO: Www.skunk.ee

KESKERAKONNA VENE RULETT

Raske on muud moodi nimetada riski, mille Keskerakond on EKREga koalitsiooni sepistades võtnud. Postimehe tellitud eriuuring näitab, et erakond on kaotanud hulganisti venekeelsete valijate toetust. Veebruaris oli see 67 protsenti, nüüd, umbes kümme päeva pärast valimisi aga 49 protsenti. Tallinnas ei ole Keskerakond enam kõige populaarsem erakond, Reformierakonnale jäädakse alla.

Ja mis siis? Kui EKRE ja Isamaaga võimuliitu tehes on tulemuseks suure hulga venekeelsete valijate kaotamine, siis tähendab see, et Keskerakond on otsustanud loobuda ainuvõimust Tallinnas. See on seni põhinenud venekeelsete valijate toetusele. Kas Keskerakonna Tallinna liider Mihhail Kõlvart on nõus sellega leppima? Kui tõlkida lahti tema äärmiselt viisakad ja lihvitud vastused sellesuunalistele küsimustele, siis näib, et siiski ei ole. Aga mida ta kavatseb ette võtta, pole veel teada.

Miks siis edasi minnakse? Sest Keskerakonna juhid loodavad ajafaktorile. Kohalike valimisteni on enam kui kaks ja pool aastat. Kui jäädakse peaministrierakonnaks, EKRE ei saa radikaalseid lubadusi ellu viia ja tõmbub retoorikas tagasi, siis kohalike valimisteni jäänud aja jooksul jõuavad vene valijad ehk harjuda ja näha, et pole hullu midagi. Keskerakond asub oma lubadusi ellu viima ja see peaks andma positiivset emotsiooni veel juurde.

Koalitsioon ei saa riigikogus hääli kokku? Keskerakonnal, EKRE-l ja Isamaal on vastvalitud parlamendis 57 kohta. Piisav, et muret tundmata valitseda. Aga seda vaid juhul, kui sellest häältehulgast piisab, et valitsus ära kinnitada. Valitsuse ametisse saamiseks on vaja 51 saadiku poolthäält. Peab aga tähele panema, et nende hulgas on mitu Keskerakonna saadikut, kes on juba avalikult välja öelnud, et koalitsiooni EKREga nad heaks kiita ei suuda – Raimond Kaljulaid, Yana Toom, Vladimir Svet jt. Kaljulaid luges kokku koos iseendaga 12 saadikut, kes peavad parlamenti pääsemise eest tänama peamiselt vene valijaid. Vene valijatest kiidaks koalitsiooni EKREga heaks vaid 8 protsenti, näitas Kantar Emori uuring.

Mis siis tehakse? Ilmselt toimub päris suur veenmistöö mõlemat pidi, et need saadikud koalitsiooni ei toetaks ja vastupidi. Ratase lootus on, et kui sõlmitakse koalitsioonilepe, pole seal midagi, mis sunniks vastu hääletama. See omakorda tähendab, et lepe peab olema võimalikult ümar ning kalevi alla, valitsuse töölaualt maha, tuleb lükata nii palju asju, et sellest saab kaleviga kaetud mägi.