Kaja Kallase pöördumine: palun ärge ohverdage Eestit ainult oma isiklike võimuambitsioonide teostamiseks (8)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakonna juhatuse kogunemine
Reformierakonna juhatuse kogunemine Foto: Tairo Lutter

Reformierakonna esimees Kaja Kallas edastas Postimehele käimasolevate koalitsioonikõneluste valguses oma pikema pöördumise, avaldame selle täismahus.

«Reformierakond on tänulik sotsiaaldemokraatidele, kes vastasid meie kutsele alustada koalitsioonikõnelusi positiivselt. Paraku ei soovinud läbirääkimisi alustada Keskerakond ega ka Isamaa. Kuna Keskerakond otsustas alustada läbirääkimisi Isamaa ja EKREga, siis meil on läbirääkijatele selge sõnum: tugev, positiivne, eestimeelne, tulevikku vaatav ja avatud alternatiiv on Reformierakonnaga endiselt olemas ning me oleme valmis selle alternatiivi üle arutama.

Esmalt aga pean ümber lükkama paar levivat valet.

Esiteks, helistasin eelmise esmaspäeval kõigile erakonna esimeestele ja palusin kohtumist, et kaardistada, kellele teha ettepanek minna läbirääkimistega edasi. Seda sai mitu korda üle rõhutatud kohtumistel, seega mitte kellelegi ei saanud jääda muljet, et need on nüüd läbirääkimised. Kohtumised kestsid ca tund aega. Eraldi kohtusin veel esimeestega silmast silma. Aga see, et me olla kaks päeva pidanud läbirääkimisi Isamaaga enne, kui juhatusega otsustasime teha ettepaneku Keskerakonnale, on lihtsalt vale. Kuna selles valemis oleks olnud vajalik ka sotsiaaldemokraatide osalus, siis oleksid läbirääkimised pidanud hõlmama kõiki osapooli. Ja nagu nüüd on selgunud (vt tänane Eesti Ekspress) nagu me kahtlustasime, käisid kogu see aeg tegelikult läbirääkimised EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel. Süüdistada mind milleski, mida ise samal ajal tehti, on lihtsalt alatu.

Teiseks, meie ettepanek läbirääkimiste alustamiseks oli siiras soov teha koostööd selleks, et leida Eesti ees seisvatele väljakutsetele lahendused, mis arvestavad võimalikult paljude inimeste muredega. Ma soovisin alustada läbirääkimisi lähtuvalt ausa mängu põhimõtetest. Kui aus ja läbipaistev tegutsemine viib opositsiooni ja salakokkulepped valitsusse, siis ehk ongi õige oodata ära hetk, kui see valedele ehitatud kooslus kokku kukub.

Mis puudutab tulumaksusüsteemi, siis meie soov on olnud muuta see ühetaoliseks, mis ei karista edasipüüdlikkust ja on õiglane. Jutud sellest, nagu 1200 eurot saav inimene oleks «rikas, kellele kingitakse 100 eurot» viitavad ainult klassiviha õhutamisele ja ei vii Eestit edasi. Tugev ühiskond on ehitatud tugevale keskklassile ja me peame sellele igatepidi kaasa aitama. Olen ka nõus sellega, et nõrgemaid tuleb aidata ja me ei tohi suurendada varanduslikku kihistumist. Aga seda saab paremini teha, kui kogu ühiskonnal läheb paremini.

Kolmandaks, olen paar päeva mõelnud, et mida Keskerakond saab sellest IKE koalitsioonist, mida nad ei oleks saanud koalitsioonist Reformierakonnaga? Ja ma ei leia muud vastust kui: ainult peaministritool. Kõik muud tingimused saavad olema nende jaoks kehvemad.

Pakkusin Jüri Ratasele koostööd võrdsetel alustel võrdsete partnerite vahel. See oleks tähendanud nii lubaduste täitmise jagunemist pooleks, eelarvelist jagunemist pooleks kui ka ministrikohtade jaotust kahe poole vahel.

Omavahelistest vestlustes tundus, et peamine murekoht on üleminek eestikeelsele haridussüsteemile. Mõtlesime põhjalikule plaanile, kuidas tagada eestikeelsele haridusele üleminek nii, et see vene inimestele (ehk Keskerakonna valijatele) võimalikult vähe haiget teeb, kuidas vene kogukond oleks ka kaasatud plaanide väljatöötamisse. Meile on oluline, et me alustame eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut võimalikult kiiresti. Et me eraldame selleks raha, töötame välja õppematerjalid, aitame leida õpetajaid, tugispetsialiste – kõik selleks, et siin hakkaks tõesti midagi muutuma. Aidata lasteaia õpetajaid leida parimat võimalikku metoodikat selleks, et meil ei kasvaks Eestis peale lapsi, kes eesti keelt ei oska. Saaksime alustada lihtsamatest kohtadest nagu Tartu, Pärnu jms, samal ajal tegeleda Tallinna ja Ida-Virumaaga, mis vajavad eraldi plaani. Mõtleme ka sellele, kuidas vene lapsed saavad õppida ka oma keelt ja kultuuri. Paneme paika ka lõppeesmärgi, millal haridussüsteem saab olema täielikult eestikeelne. Ei kujuta ette, kuidas Isamaa ja EKREga saab see plaan olema parem.

Kuidas saab selles koalitsioonis olema parem keskkonda hoidev ja tulevikku vaatav poliitika, kui isegi ei tunnustata kliimasoojenemist ja et sellega on midagi vaja ette võtta?

Esimene koalitsioonikõneluste läbirääkimiste pikk päev tõi vastuse, et Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidus ja NATOs. On märkimisväärne, et Eesti senise suuna üle vaidlemiseks kulutati terve pikk päev. Positiivne on, et lõpuks jõuti siiski kokkuleppele, kuid tõenäoline on, et reaalses elus saab selle kursi hoidmine olema igas väikeses küsimuses väga keeruline.

Meile teatavaks saanud informatsiooni kohaselt on riigi rahaline olukord halvemas seisus, kui arvasime. Mitte ainult, et ei ole kulutatud eelmiste valitsuste poolt kogutud reserve, vaid heal ajal pole neid ka juurde kogutud, vaid lastud eelarve miinusesse. See võib tähendada tulevale valitsusele kärpimisvajadust. Kuidas seda plaanitakse teha EKREga koos, kelle valimisprogramm maksvat 2,8 miljardit ning on rahanduslikult ja majanduslikult täiesti vastutustundetu?

Eesti rahvusvaheine maine on viimasel ajal saanud kõvasti pihta: rahapesuskandaal, dopinguskandaal. Meil ei ole vaja täiendavat mainekahju, mille toob kaasa õigusriigi põhimõtete kõigutamine, võimude lahususe kõrvale heitmine, rassism jms.

Oleme jätkuvalt avatud koostööks teiste erakondadega, et panna kokku toimiv laiapõhjaline valitsus, mis suudaks lahendada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja probleeme. Palun ärge ohverdage Eestit ainult oma isiklike võimuambitsioonide teostamiseks.» 

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles