«Häbi teha liitu EKRE ja Isamaaga? Ma panen käe südamele: mul on pigem uhkustunne»
Vaata videot Jaanus Karilaiuga

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ütles täna saates «Otse Postimehest», et KE eeldab oravate ülbuse taandumist ja see ei ole veel teada, kas EKRE ja Isamaaga üldse kokkuleppele jõutakse.

Keskerakond on moodustamas valitsust koos EKRE ja Isamaaga, missuguste argumentidega see sündis?

Reformierakond on oma avanguga tekitanud paraja segaduse. Sellest väljatulemiseks oleme otsustanud alustada konsultatsioone. RE soovis alguses teha võimuliitu koos SDE ja Isamaaga, siis ootamatult Keskerakonnaga, praegu ei saa keegi enam aru, mida valimiste võitja mõtleb – peale selle, et saaks poliitilist agendat dikteerida ja teha koalitsiooni ilma kompromissideta.

Küsimus oli, mis olid need argumendid, mille põhjal otsustasite alustada kõnelusi EKRE ja Isamaaga.

Et Eestis valitseda, on vaja üle 51 mandaadi. Ja ma näeme, et Reformierakonnal on sellega raskusi. Me ei soovi, et poliitiline segadus edasi kestaks. See oligi põhiline argument.

Sisulisi argumente ei olnud?

Sisulisi argumente saab olla ainult üks: kellega sa suudad kõige paremini kokku leppida oma valimisplatvormis. Punaste joontega ei saa tulla läbirääkimistele. Reformierakond soovis meiega pidada monoloogi. Keskerakond on harjutanud võrdsete liitu ja me soovime, et see oleks ka edaspidi poliitilise kultuuri osa: konsensus, ärakuulamine, igaühe näo säilitamine.

Pakun välja, et see plaan oli teil juba varem ja Reformierakonna ettepaneku tagasilükkamine, selle argumendid oli üks komet.

Meie arvame, et just Reformierakond tegi kometit. Nemad tegid ettepaneku alguses Isamaale ja sotsidele ja siis meile, et kutsuda Isamaad ja sotse korrale ja meid ära kasutada poliitilise kangina. Muidugi oli meil juhatuses ka inimesi, kes soovisid minna Reformierakonnaga. Yana Toom pidas sütitava kõne, öeldes, et Reformiga minna oleks palju mõistlikum.

Peaminister Jüri Ratas on pikka aega seda koalitsiooni ette valmistanud, öeldes, et ta ei tee koalitsiooni EKRE väärtustega – aga mitte, et EKRE-ga. Ka on ta Mart Helmega omavahel suheldes edastanud teistsuguseid sõnumeid kui avalikult. Mida ütleb see Keskerakonna juhi kui inimese kohta?

Kui ta on niimoodi käitunud, siis on ta väärt komplimenti. Ma ei teadnud, et ta on poliitiliselt nii andekas. Välistamine on poliitikas rumal. Kui üks erakond on saanud peaaegu 100 000 valija toetuse, siis öelda, et me teiega ei arvesta – see ei ole tark tegu. Keskerakond on ise olnud poliitilise ohvri rollis: oleme kaks korda võitnud valimised, 2003 ja 2007, ja Reformierakond on valimiste võitja nurka mänginud.

Aga need EKRE väärtused, millega Ratas koostööd ei tee – kas need on muutunud?

Kas Reformierakonna väärtused…

Kas EKRE väärtused on muutunud?

Kas me saame ühtemoodi aru, mida need väärtused tähendavad? Me peame kõigepealt vaatama, mida kokku lepitakse läbirääkimiste laua taga. Üks on valimiskampaania hüsteeria, teine on reaalne poliitika. Võib-olla tahab EKRE teadlikult opositsiooni jääda, võib-olla nad tahavad teha lakkamatut valimiskampaaniat. Aga võib-olla nad tahavad tõesti Eesti riiki paremaks teha. Võib-olla nad tõesti hoolivad inimõiguste kaitsest või tahavad presidendi otsevalimisi? Või tahavad midagi teha maksupoliitikas või võtta riigilaenu?

Et äkki ikka on muutunud? Muidu hakatakse ju Jüri Ratase käest kolm korda päevas küsima, et kas on muutunud.

Iga inimene ja iga erakond räägib, et tema on hästi riigimehelik. Aga seda, kas inimene või erakond on eetiline, näitavad teod. Tegusid saab teha ainult valitsuses.

Mida räägib Jüri Ratasest see, et KE-EKRE-Isamaa liidu sünni üks põhiline argument on see, et tema säilitaks peaministri koha?

Ma küll ei tahaks sellist erakonna esimeest, kes ei taha saada peaministriks. Kui ma näeksin, et Ratas ei taha olla peaminister, siis peaksime tegema tema koha vabaks kellelegi teisele. Kui ta ütleb, ma tahan saada peaministriks ja kaitsta Keskerakonna programmi, siis – respekt!

Kuivõrd te kujutate ette, et Keskerakond koos EKRE-ga selle sopaloopimise käigus, mille poolest EKRE teistest erakondadest eristub, puhtaks jääb?

Ka mina kahtlen täna – EKRE ehk ei tahagi valitsusse tulla. Võib-olla teevad nad, nagu te ütlesite, poliitilist teatrit…

Seda ütlesin ma Keskerakonna kohta.

Ja võib-olla kehtib see ka EKRE kohta: et tullakse nõudmisega, millega ei saa kompromisse teha. Ja siis minnakse opositsiooni. Nende huvi ei ole võib-olla siiras. Aga läbirääkimiste laua taga võib selguda, et nad on riigimehelikud. Ma loodan, et nii Isamaa kui ka EKRE kaaluvad Keskerakonna ettepanekut: neil on valida, kas minna Reformierakonna puudliks või sõlmida võrdsete liit.

Te kiirustasite ettepanekuga selle pärast, et Isamaa oli väga soodsas positsioonis, ta oleks olnud valitsusliidus nii teie kui ka Reformi ja sotsidega. Õige?

Me andsime Isamaale võimaluse valida, et neil oleks selgem alus, millelt edasi liikuda.

Ja natuke vähem võimalusi Reformiga läbi rääkida.

Andsime rohkem võimalusi ka Keskerakonnale.

Valijad ei andnud teile mandaati mitte selleks, et läheksite koalitsiooni kahe padukonservatiivse erakonnaga. Mida te oma valijatele ütlete?

Me oleme olnud kaks korda koalitsioonis Reformierakonnaga. Me teame hästi, mis on vahepeal juhtunud ja missuguseid poliittehnoloogilisi võtteid on Reformierakond kasutanud. Me eeldame, et RE mõtestab oma positsiooni Eesti poliitmaastikul ümber: loobub oma ülbusest, on valmis tegema rohkem kompromisse. Meie ei läinud valimistele loosungiga, et välistame koostöö Isamaa ja EKRE-ga. Isamaa on meiega koos valitsedes saanud kindlust, et meiega saab koos valitseda.

Räägite nii meelsasti RE ülbusest, ilmselt on üks värske ettepaneku mõte ka oravaid karistada. Selle eest, nad on jätnud teid opositsiooni ka siis, kui KE on valimised võitnud?

Ülbe osapoolega on väga raske läbirääkimisi pidada. Vastastikune austus ja lugupidamine on normaalne eeldus. RE poliitiline avang ei olnud mõistlik. Poliitlise mängurluse koefitsient oli meie jaoks liiga kõrge.

Poliitilise mängurlus on sõnapaar, mis sobib kasutada KE kohta – eriti olukorras, kus Ratase peamine siht on säilitada peaministrikoht. Kas tal natukene häbi ei ole? Ja teil?

Te eksite, kui väidate, et Ratase peamine eesmärk on hoida kinni peaministritoolist.

Nii et üldse ei ole häbi?

Meie eesmärk on viia ellu meie valijate tahet.

Kas häbi on või üldse ei ole?

Häbi teha liitu EKRE ja Isamaaga? Ma panen käe südamele: mul on pigem uhkustunne. Kas see on suure või väikese tähega, sõltub sellest, kuidas meil õnnestub kokku leppida. Meie ei välista ka Reformierakonda. Aga mida me saaksime RE-ga kokku leppida, kui RE ei taha kokku leppida?

Strateegiline valik olnuks jääda opositsiooni. Kuidas peaks see kõnealune võimuliit neli aastat püsima?

Teadlikult opositsiooni minna – see on poliitiliselt konjunktuurne käitumine. Aga proovida poliitilist matemaatikat klappida ja rasketes oludes oma valijate eest seista – see on just riigimehelik.

Te ei saa seal valitsuses ju mitte midagi teha. Kodakondsus, koolid? Teil on ju käed selja taha seotud koos EKRE ja Isamaaga.

Reformierakonnaga oleks tõesti olnud käed seotud. Seal ei olnud üldse läbirääkimiste ruumi, nemad tahtsid valssi tantsida ühe ruutmeetri peal. EKRE ja Isamaa on keerulised läbirääkimised, nõus. Kas midagi kokku lepime? Täna veel ei tea. Võib-olla oleme uuesti RE-ga laua taga.

Kuidas ei tea, Jüri Ratas ütles ju, et ühtegi punast joont ei ole.

Ta mõtles seda niimoodi, et punastest joontest räägitakse siis, kui kolme erakonna juhid istuvad koos laua taha. Meil on strateegilisi lahkarvamusi, aga me räägime nendest siis, kui eestseisused on otsused teinud. Ja siis me näitame, kas me saame kokku leppida või ei saa.

Te pole kõrvale heitnud mitte ainult oma valijat, ka omaenda vene taustaga poliitikud. Kas kujutate ette, mismoodi valija teile selle andeks annab?

See, kuidas me oma eesti ja vene valijabaasi hoiame, näitavad meie teod valitsuses.

Suure osa vene valijaid olete juba kaotanud.

Meil on võimalus nii eesti valijaid juurde võita kui ka vene valijaid hoida.

Mismoodi?

Kui me suudame tõhusa ja meie valimisplatvormi arvestava koalitsioonilepingu teha.

Mida see tähendab?

Kui ma praegu vastaksin, siis kordaksin RE viga, hakates panema punaseid jooni. Ka males ei saa teha kaks-kolm korda ühekorraga. On nii, et käiakse vaheldumisi.

Males mõeldakse ka mitu käiku ette. Ja teie näitasite praegu, et teil ongi mitu käiku ette mõeldud.

Garri Kasparov ütles kunagi, et see, kes väidab, et suudab seitse-kaheksa käiku ette mõelda, see valetab. Seal on vaja muid oskusi.

Kuidas hakkab Jüri Ratas nüüd välismaal selgitama, et seni läänemeelse Eesti eeskujud on nüüd Poola ja Ungari, nagu meeldib EKRE-le ja Isamaale?

Ma kuulsin ka, kui Eiki Nestor rääkis meie mainest. Ma mõtlesin ka meie maine peale, kui lahvatas rahapesuskandaal.

See ei ole praegu teema, räägime sellest, kuidas Ratas seda muutust välismaal selgitama hakkab.

Mul on õigus tõmmata seoseid: kes selle eest vastutab, et rahapesu oli sellises mahus võimalik.

Karilaid, rahapesu on teine kord.

Räägitakse, et EKRE on Eesti mainet alla kiskunud. Aga kuidas siis 100 000 inimest nende poolt hääletas? Mina ei teeks edetabelit, et RE valijad on kuidagi paremad ja EKRE omad halvemad.

Kuidas hakkab Ratas välismaal selgitama, et meie eeskujuks on nüüd Poola ja Ungari?

Ratas ei hakka seda kindlasti rääkima. Ta hoiab edasi välispoliitilist käekirja. Aga mida kokku lepitakse ja milliseid muutusi tehakse maksupoliitikas või regionaalpoliitikas või muudes valdkondades, see on näha siis, kui oleme läbirääkimistelaua tagant püsti tõusnud.

Kuidas te kujutate ette koostööd EKRE ministritega?

Näiteks kultuuriminister Jaak Valge.

Aga kultuuriminister Ruuben Kaalep?

Ajalooteadlane Jaak Valge. Mul oleks uhke tunne.

Aga Kaalep?

Erakondlikke koolitusi on vaja kõigis parteides: kuidas lihtliikmed käituvad ja kus on see hea lastetuba. See ei ole ainult EKRE probleem. Mulle tundub, et Ruuben ei käitu ebaviisamalt kui Jürgen Ligi.

Missugust ministrikohta endale tahate?

Minu jaoks on kõige tähtsam, et saaksime hea koalitsioonilepingu.

Tagasi üles