Edukaimad e-häälte kogujad said kolmveerandi oma häältesaagist digitaalselt

Reformierakondlane Arto Aas sai kolmveerandi oma häältest digitaalselt.

FOTO: Raul Mee

Reformierakonna võit riigikogu valimistel on ajalugu, samuti nende üliedukas e-häälte korjamine. Tervelt kuus reformierakondlast kogus vähemalt 70 protsenti enda häältest interneti vahendusel.

 

Erakondade arvestuses võitis Reformierakond nii e-häälte arvus kui ka e-häälte osakaalus mäekõrguselt. Aastaid e-hääletuse vastu kampaaniat teinud Keskerakond seevastu sai proportsionaalselt e-hääli vähem kui isegi Ühendatud Vasakpartei ja üksikkandidaadid. Siiski anti neile 15 000 e-häält enam kui neli aastat tagasi.

 

Persooniti vaadates võitis e-hääletuse Kaja Kallas täpselt samamood nagu häälte koguarvus. Silmapaistvaks muudab Reformierakonna juhi tulemuse asjaolu, et teise e-häälte tulemuse kogus enam kui kaks korda väiksema tulemusega Siim Kallas, kellele järgne Urmas Paet.

Kui aga vaadata e-häälte osakaalu kõigist kandidaadile antud häältest, siis on selged võitjad Arto Aas ja riigikogu uustulnuk Andres Sutt, neile järgnesid Kristina Šmigun-Vähi, Marko Mihkelson ja Heidy Purga – nende kõigi häältesaagist oli e-häälte osakaal enam kui 70 protsenti.

Esimene mittereformierakondlane on e-häälte osakaalu arvestuses SDE kandidaat Riina Sikkut.

E-hääletuse suhtes negatiivselt meelestatud erakondade liikmetest olid suurima osakaaluga Paul Puustusmaa EKREst ja Mailis Reps Keskerakonnast. Keskerakonna e-hääletamise vastane kampaania on kohale jõudnud ja omaks võetud nende endi valijate poolt. 21 kõige väiksema e-häälte osakaaluga riigikokku valitud poliitikut ongi Keskerakondlased.

 

E-hääletus püstitas järjekordselt absoluutse rekordi – anti enam kui 247 000 häält. See võimalus on omaks võetud kõigi vanusegruppide poolt, arvestades Eesti vanuselist koosseisu on väikseim e-hääletajate osakaal ootuspäraselt vanemate kui 75 aastaste seas – ligi 10 protsenti ning samuti ootuspäraselt suurim e-hääletajate osakaal on vanusegrupis 34-44. Selles vanusegrupis andis ligi kolmandik oma hääle digitaalsel kujul.

Keskerakonna juhitav valitsus vähendas oma võimuperioodi alguses kiiresti e-hääletuse aega, aga internetis hääletajaid see ei pelutanud. Juba teise e-hääletuspäeva õhtuks ületas e-häälte arv nelja aasta tagust numbrit. Kiireimas tempos laekusid e-hääled valimiskomisjoni serveritesse kuuendal valimispäeval, mil anti ligikaudu 50 000 häält. Nii nagu neli aastat tagasi oli ka seekord rahulikem kolmas valimispäev.

 
Tagasi üles