Edukaimad e-häälte kogujad said kolmveerandi oma häältesaagist digitaalselt

Reformierakondlane Arto Aas sai kolmveerandi oma häältest digitaalselt.

FOTO: Raul Mee

Reformierakonna võit riigikogu valimistel on ajalugu, samuti nende üliedukas e-häälte korjamine. Tervelt kuus reformierakondlast kogus vähemalt 70 protsenti enda häältest interneti vahendusel.

 

Erakondade arvestuses võitis Reformierakond nii e-häälte arvus kui ka e-häälte osakaalus mäekõrguselt. Aastaid e-hääletuse vastu kampaaniat teinud Keskerakond seevastu sai proportsionaalselt e-hääli vähem kui isegi Ühendatud Vasakpartei ja üksikkandidaadid. Siiski anti neile 15 000 e-häält enam kui neli aastat tagasi.

 

Persooniti vaadates võitis e-hääletuse Kaja Kallas täpselt samamood nagu häälte koguarvus. Silmapaistvaks muudab Reformierakonna juhi tulemuse asjaolu, et teise e-häälte tulemuse kogus enam kui kaks korda väiksema tulemusega Siim Kallas, kellele järgne Urmas Paet.

Kui aga vaadata e-häälte osakaalu kõigist kandidaadile antud häältest, siis on selged võitjad Arto Aas ja riigikogu uustulnuk Andres Sutt, neile järgnesid Kristina Šmigun-Vähi, Marko Mihkelson ja Heidy Purga – nende kõigi häältesaagist oli e-häälte osakaal enam kui 70 protsenti.

Esimene mittereformierakondlane on e-häälte osakaalu arvestuses SDE kandidaat Riina Sikkut.

E-hääletuse suhtes negatiivselt meelestatud erakondade liikmetest olid suurima osakaaluga Paul Puustusmaa EKREst ja Mailis Reps Keskerakonnast. Keskerakonna e-hääletamise vastane kampaania on kohale jõudnud ja omaks võetud nende endi valijate poolt. 21 kõige väiksema e-häälte osakaaluga riigikokku valitud poliitikut ongi Keskerakondlased.

 

E-hääletus püstitas järjekordselt absoluutse rekordi – anti enam kui 247 000 häält. See võimalus on omaks võetud kõigi vanusegruppide poolt, arvestades Eesti vanuselist koosseisu on väikseim e-hääletajate osakaal ootuspäraselt vanemate kui 75 aastaste seas – ligi 10 protsenti ning samuti ootuspäraselt suurim e-hääletajate osakaal on vanusegrupis 34-44. Selles vanusegrupis andis ligi kolmandik oma hääle digitaalsel kujul.

Keskerakonna juhitav valitsus vähendas oma võimuperioodi alguses kiiresti e-hääletuse aega, aga internetis hääletajaid see ei pelutanud. Juba teise e-hääletuspäeva õhtuks ületas e-häälte arv nelja aasta tagust numbrit. Kiireimas tempos laekusid e-hääled valimiskomisjoni serveritesse kuuendal valimispäeval, mil anti ligikaudu 50 000 häält. Nii nagu neli aastat tagasi oli ka seekord rahulikem kolmas valimispäev.

 
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles