Mis seisukohtadega lähevad Keskerakonna juhatuse liikmed homsele vastu? (30)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna juhatuse koosolek esmaspäeval.
Keskerakonna juhatuse koosolek esmaspäeval. Foto: Eero Vabamägi

Keskerakonna juhatus otsustab homme hommikul, kas valimised võitnud Reformierakonnaga alustatakse koalitsiooniläbirääkimisi või mitte. Mis seisukohtadega lähevad juhatuse liikmed homsele vastu?

Erakonna esimees, peaminister Jüri Ratas on varem öelnud, et tema eesmärk on viia Keskerakond valitsusse. Pärast Reformierakonna konkreetset ettepanekut läbirääkimiste alustamiseks oli Ratas märksa ettevaatlikum, öeldes, et otsuse langetab homme hommikul kogunev Keskerakonna 17-liikmeline juhatus.

Vahetult pärast valimistulemuste selgumist võttis erakonna aseesimees Kadri Simson sisse Reformierakonna suhtes opositsioonilise hoiaku, öeldes Pärnu Postimehele, et Reformierakond Keskerakonnaga valitsust ei tee. «Kampaaniast on selgunud, et Reformierakond eelistab teha valitsust kellega iganes, aga mitte Keskerakonnaga. Pole ju võimalik asjast teistmoodi aru saada, kui nad lubavad tagasi keerata kõik, mida meie oleme teinud,» ütles Simson. Juhatuse koosoleku eelsel päeval tõdes Simson, et mil moel saab Keskerakond Eesti inimeste eest kõige paremini seista, otsustakse homme üheskoos juhatuses.

«Keskerakonna juhatus otsustab reedel, kuidas saame viia ellu valijatelt saadud tugevat toetust muu hulgas erakorraliseks pensionitõusuks ja ravijärjekordade lühendamiseks,» lisas ka erakonna aseesimees Mailis Reps

Keskerakonna teise aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul võetakse Reformierakonna ettepanekut tõsiselt. «Peame arvestama, et Reformierakond võitis valimised.» Jälgitakse, kui palju on oravad valmis tegema kompromisse olukorras, kus Keskerakonnal on selged põhimõtted oma valijate eest seismiseks nii pensionitõusu, regionaalpoliitika kui ka tervishoiupoliitikas.

«Hindame, kas nad on valmis leidma ühisosa või tulevad dikteerima poliitilist platvormi. Kui näeme, et ettepaneku motiiv on siiras ja kompromissivalmis, võtame ettepaneku vastu,» sõnas Karilaid. Nii on vähem kui nädala jooksul jälgitud ja kaardistatud reformierakondlaste välja öeldud seisukohti, hommikusel koosolekul pannakse infokillud ning arvamused kokku ning seejärel langetatakse otsus.

«Kui palju kellelgi tunnetust, informatsiooni on; et Reformierakond ei teeks topeltmängu, et Keskerakonna kaudu Isamaad ja sotse distsiplineerida ja Keskerakond seejärel välja heita,» arutles Karilaid.

«Poliitilise mängurluse koefitsienti me ka kindlasti hindame. Et see võimuliit oleks tugev ja siis saab teha edasisi otsuseid.» Karilaid toonitas, et võimuliidu tegemisel peab olema üksteise vastu usaldus ning teadmine, et usaldus kestab mitte poolteist, vaid neli aastat.

Koos Euroopas ja omavalitsustes 

Nii Keskerakond kui ka Reformierakond on aastaid teinud koostööd nii Euroopa Parlamendis (mõlemad kuuluvad Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooni ALDE) ning näiteks Saaremaal ja Tartu linnas. 

«Mina olen Saaremaa volikogu liige, kus on meie fraktsioonil väga mõistlik koostöö Reformierakonna ja ka sotsiaaldemokraatidega,» märkis juhatuse liige Enn Eesmaa. Lisaks mängib kahe erakonna koostöö kasuks fakt, et neile kahele erakonnale on valijad andnud kõige suurema toetuse: Reformierakonnale 34 ja Keskerakonnale 26 kohta riigikogus. «Kuidas need [läbirääkimised – A.P.] lõpevad, on keeruline arvata,» sõnas Eesmaa, ja lisas: «Mina toetan kindlasti koalitsiooniläbirääkimiste algust.»

Ka Raimond Kaljulaid ei välistaks Keskerakonna ja Reformierakonna võimalikku koostööd ja arutaks seda väga tõsiselt. «Usun, et valija hindas Reformierakonna kogemusi ja oskusi majandus- ja maksupoliitikas ning teiselt poolt Keskerakonna pakutud suuremat tähelepanu sotsiaalse turvatunde ning ebavõrdsuse küsimustele – eriti, mis puudutab eakate põlvkonda. Valitsus, kus need väärtused oleksid võrdselt esindatud, on kindlasti tõsist kaalumist väärt,» kirjutas Kaljulaid. 

«Muidugi toetan koalitsiooniläbirääkimiste alustamist. Arvan lihtsalt seda, et praeguses olukorras peab Keskerakond, kes on ikkagi valimistel mitte ootuspärase tulemuse saavutanud, selgelt seisma oma väärtuste ja eesmärkide eest. Kui nende eest õnnestub seista ja jõutakse ühisele meelele, pean koalitsiooni väga tõenäoliseks,» sõnas riigihalduse minister, Keskerakonna juhatuse liige Janek Mäggi.

«Kui Keskerakond tahab valijate huvide eest seista, peab ta igal juhul olema valitsuses. Ükski erakond ei taha istuda neli aastat riigikogus ja kisada, mida valitsus valesti teeb, aga oma valijate eest seista ei saa,» sõnas Mäggi. 

Juhatusse kuuluv europarlamendisaadik Yana Toom ütles kolmapäeval kommentaaris, et muidugi läheb Keskerakond läbi rääkima. Koalitsioonikõneluste alustamisele annab põhimõttelise toetuse ka Keskerakonna Noortekogu esimees Jaan Männik.

Lisaks eelpool mainitud inimestele kuuluvad Keskerakonna juhatusse veel erakonna aseesimees Mihhail Kõlvart, aseesimees Mailis Reps, riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu, Tallinna linnapea Taavi Aas, Jaak Aab, Kalev Kallo, Vadim Belobrovtsev, Aadu Must ja Toomas Vitsut. 

Kommentaarid (30)
Copy
Tagasi üles