Seeder kardab, et Kaja Kallas veab Isamaad ninapidi
Vaata videot!

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder ei pea heaks tooniks, et valimised võitnud Reformierakonna juht peab sisuliselt kahtesid läbirääkimisi korraga. Vaata saadet  «Otse Postimehest», see on tehtud hommikul enne Reformierakonna otsust alustada võimuliidu loomise läbirääkimisi Keskerakonnaga.

Olete Reformierakonna esindajatega kohtunud juba kaks korda, mis on ühisosa, missugused on erimeelsused?

Läbirääkimisteks nimetada on seda ehk palju, aga konsultatsioonid on alanud. Oleme rääkinud teemadest, mis meid seovad, ja neist, milles meil on erinevad seisukohad. Samal peab Reformierakond teisi läbirääkimisi: mitte ainult meie ja sotsiaaldemokraatidega, vaid ka Keskearakonnaga.

Kuidas te end tunnete olukorras, kus alguses oli esimene eelistus kolmikliit – ja siis äkki ka Keskerakond?

See start ei ole osapooltest küll kindlustunnet tekitanud: pidada paralleelselt kahe võimaliku koalitsiooni läbirääkimisi. Usalduslikku olukorda see ei loo.

Nii et te kardate, et Kaja Kallas veab teid ninapidi?

No jah, kui esimene selge sõnum oli ju, et esimene eelistus on kolmikliidu loomine – ja mõne tunni jooksul lisandus Keskerakond. Nüüd on läbi räägitud nii ühe kui ka teise poolega. See tekitab arusaamatust, mis tegelikult nende eelistus. Ega ma tea, millest see on tulnud: kas sellest, et Reformierakond on sisemiselt lõhenenud. Võib-olla on see soov teha vähempakkumist: et kes on vähenõudlikum – või on see lihtsalt trikoovoor, et meie võitsime valimised. Ma ei tea.

Missugused pakkumised on teile tehtud?

Mitte mingeid pakkumisi pole tehtud, nii konkreetseks pole läbirääkimised läinud. Meie oleme valmis tulema läbirääkimiste laua taha, kui meile ettepanek tehakse. Meie ei välista läbirääkimisi kellegagi.

Kaja Kallas on kogu rääkinud kolmest punasest joonest: maksud, haridus, kodakondsus. Mismoodi tunnete end olukorras, kus hakkaksite koos Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatidega ehitatud süsteemi koos Reformiga ümber tegema?

Maksudega selle koha pealt probleemi ei ole. Ühesugune 500eurone tulumaksuvabastus kõigile on võimalik, küsimus on ainult, kust leitakse riigieelarveline raha, missugused on katteallikad. Meie taha selle elluviimine ei jää. Küll aga on meil erimeelsus, mis puudutab tulumaksuvabastuse sidumist lastega arvuga peres, mis on Isamaa programmiline seisukoht mitmeid valimisperioode. Praegu ta kehtib teatud ulatuses. Reformierakond selliseid maksusoodustusi ei toeta. Aga muus osas meil maksupoliitika asjus märkimisväärseid erimeelsusi ei ole.

Nii et tagurpidi astmelise maksusüsteemi, mis praegu on, olete valmis koos Reformiga tagasi pöörama?

See on ju Isamaa seisukoht olnud ka varem. Praeguses koalitsioonis lihtsalt ei leitud seda raha, et teha 500 eurot maksuvabaks kõigile ühetaoliselt, ja siis tehti madalapalgalistele see soodustus. Nii et see ei olnud põhimõtteline hoiak.

Keskerakonnale oli see põhimõtteline.

Keskerakonnale oli, aga täna me räägime Isamaa ja Reformierakonna seisukohtadest. Siin on meil võimalik kokku leppida. Küsimus on, kust sellele kate leida, aga ideoloogilist erimeelsust siin ei ole. Maksupoliitikas on meil Reformierakonnaga ligilähedased seisukohad: välja arvatud see tulumaksuvabastuse sidumine laste arvuga peres.

Kodakondsus- ja hariduspoliitikas suuri erimeelsusi ei ole?

On. Keelepoliitikas ei ole erinevusi, seisukohad kattuvad – küll aga kodakondsupoliitikas. Reformierakond toetab topeltkodakondsuse sisseseadmist, mis tähendab kodakondsusseaduse muutmist, Isamaa on olnud kogu aeg selle vastu. Meie oleme seisukohal, et konservatiivne kodakondsuspoliitika on õigustatud, me ei pea võimalikuks selle aluspõhimõtete muutmist. See erinevus on meil ka sotsiaaldemokraatidega.

Aga te ju tahate valitsusse saada. Mis kompromissi siinkohal teete?

Eks me peame veel arutama. Sellesse koalitsiooni, kus seadustatakse topeltkodakondsus, me ei lähe. Seda ma ütlesime ka praeguses koalitsioonis, ja seda ei ole ju ka ellu viidud. Koalitsioon on tervik, ja siin on Reformierakonnal mõtlemise koht. Kui see kodakondsusseadus on seni toiminud, siis ei juhtu midagi, kui ta jääb edaspidi toimima.

Loodate, et Reformierakond astub sammu tagasi?

Ma usun küll. Siin on võimalik kokku leppida. Meie oleme paindlikud tulumaksu asjus kokkulepetele minema, küllap on nemad seda kodakondsuse asjus.

Kuidas suhtub Kaja Kallas teie teise samba vabatahtlikuks muutmise ideesse?

Vaat see on nüüd kolmas punkt, kus meil ühist seisukohta ei ole. Reformierakond ei toeta seda. Meie oleme seda meelt, et tuleks teha, ja see meie olulisemaid programmilisi seisukohti. Sotsiaaldemokraadid seda samuti ei toeta.

Milles ise olete siin nõus järele andma?

Tegelikult tuleb koalitsiooniläbirääkimisi vaadata tervikuna. Ei ole nii, et iga punkti puhul saate teie pool ja meie pool. See on ikkagi tervikpakett. Tuleb ikkagi teha sellised valikud, mis hakkavad toimima.

Sotside olete pidevalt purelenud. Kui nüüd uuesti koos peaksite valitsusse minema, kuidas sellega jääb?

No mis me ikka purelesime. Mina olen küll püüdnud end väga viisakalt väljendada. Ideoloogilisi erimeelsusi on meil siiski sotsidega kõige rohkem, kui rääkida praegustest parlamendierakondadest. Nende ühes koalitsioonis olla on meil kõige keerulisem – aga meil on kogemus: kaks ja pool aastat viimases valitsuses. Üks lahendus on olnud see, et osa teemasid on lihtsalt kõrvale jäetud, neid ei ole puudutatud.

Mina teie asemel eelistaks ikkagi koalitsiooni KE-EKRE-Isamaa, räägiksin Helmega läbi, lepiks Keskiga kokku ja jätaks Reformi välja. Kuidas sellega oleks?

Poliitik peab olema kannatlik. Minu jaoks ei ole oluline mitte protsess, vaid tulemus. Ootame ära.

No mis vastus see on?

Ega me ei istu, käed rüpes.

Räägite juba Helme ja Ratasega läbi?

Ei räägi. Meie kahtesid läbirääkimisi paralleelselt ei pea. Me käitume korrektselt, et hoida usaldust osapoolte vahel. Niikaua, kui me räägime läbi Reformierakonnaga, seni me teistega läbi ei räägi. Aga loomulikult on mul olnud otsekontaktid nii Jevgeni Ossinovski, Mart Helme kui ka Jüri Ratasega. Olen nendega kohtunud, aga läbirääkimise me ei alusta, kuni saame Reformierakonnalt vastuse.

Kui tõenäone ikkagi on, et moodustate ühe paadi koos KE ja EKREga?

Kõik on võimalik. Meie kedagi ei välista. Meie jaoks on kõige olulisem, mis me koalitsioonilepingusse saame. Teame, et kõike ei ole võimalik saada, aga olulisemad punktid tahame sisse panna.

Hannes Rumm ja mõni teinegi on varem viidanud, et Isamaa ja EKRE võiksid leivad ühte kappi panna, sest ega teil väärtuserinevusi ei ole, erinevus on ainult retoorikas. On see kõne all?

Mina ei tea täpselt EKRE poliitika olemust. Nad ei ole päevagi valitsuses olnud. Missuguseid lubadusi nad hakkavad ellu viima, missuguseid lubadusi peavad prioriteetseks – me ei tea. Koostöökd oleme valmis. Ei ole vaja leibu ühte kappi panna – võib-olla tekibki koalitsioon koos EKRE-ga.

Väärtused on ju samad.

Ei ole täielikult samad: rahvusvaheline koostöö, julgeolekupoliitika.

Kui Isamaa ja EKRE ühineksid, tekiks tugev paremkonservatiivne jõud, teil oleks palju tugevam löögirusikas. Põhimõttelisi erimeelsusi ju ei ole, vaid pudi-padi.

Ei ole pudi-padi. Poliitika on ikkagi maraton, ja oluline on usaldus. Ja see on ka põhjus, miks me ei ole valitsusest ära tulnud, kuigi meil on sotsiaaldemokraatidega suuri erimeelsusi. Kui me oleme koalitsiooni läinud, ei ole me seda ka lõhkunud. Me ei tee diile, et saada tugevamat positsiooni: et olema nagu Brežnevi pakike, võta või jäta. See ei ole hea poliitiline kultuur, mis jätab jäljed ka teistele koalitsioonipartneritele.

Eile ütles kirjanik Rein Raud Kuku saates «Kaks ühes», et Isamaa ülesanne Eesti poliitikas on olnud hoida tõelised natsid kapis, ja sellega ei ole te hakkama saanud. Teie kommentaar?

Minu arvates on kõigi Eesti poliitikute ülesanne hoida kapis nii natsid kui ka vasakäärmuslased. Rein Raua nägemus, et üks erakonda peab selle töö ära tegema, on väga kitsas. See on meie kõigi ülesanne. Kõige rohkem on paremäärmuslust kasvatanud sotsiaaldemokraadid, kes on neile andnud võimaluse ühiskonnas reljeefselt välja joonistuda. Rein Raud peaks sotsiaaldemokraatidesse kriitilisemalt suhtuma. Isamaa on andnud parima. Meie oleme kõige rohkem panustanud sellesse, et ei tekiks tugevat protestierakonda, ja teinud ka koostööd, liitnud paremrahvuslikke erakondi.

Euroopa parlamendi Rahvaparteisse kuuluvad erakonnad on teinud ettepaneku enda hulgast välja heita Orbáni juhitav Fidesz. Teie olete Orbániga ühe pildi peal olnud ja teda eeskujuks toonud. Mis järeldused sellest ettepanekust teha?

Selles küsimuses on õige võtta aeg maha, rääkida läbi ja leida erakonna sees lahendus. Meie ei kiirusta Fideszit välja viskama. Meil on etteheiteid Fideszi tegevusele. Pereväärtused, kristlikud väärtused ja rahvuslik identiteet, see on kõik positiivne. Murettekitav on aga Euroopa Liidu juhtide vastu suunatud kampaania, lähedased suhted Venemaaga, see, et Ungari takistab NATO ja Ukraina koostööd. Seda me heaks ei kiida. Arvame, et see on teema mida arutada. Me saame Fideszit palju rohkem mõjutada, kui ta on Euroopa Rahvapartei liige ja meiega ühe laua taga. Kui arvame ta välja, põhjustab see suurema radikaliseerumise. Meie ei torma.

Tagasi üles