Riigikohus jättis e-hääletamisele esitatud kaebuse rahuldamata

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Riigikohus ei rahuldanud teisipäeval ühe kodaniku kaebust, kes seadis kahtluse alla e-hääletuse legitiimsuse.

Vabariigi valimiskomisjon jättis Olev Tomsoni kaebuse läbi vaatamata põhjendusega, et ta ei ole tõendanud, et tema õigusi on e-hääletusega rikutud, mistõttu Tomson pöördus riigikohtusse.

Kolleegiumi hinnangul oli asja lahendamisel valimiskomisjonis põhiküsimuseks sisuliselt see, kas elektroonilise hääletamise võimalus riivas kodaniku õigust vabalt valida ning salaja hääletada.

Riigikohus tõdes, et elektroonilise hääletamise võimalus riigikogu valimistel kui selline ei mõjutanud negatiivselt kaebaja õigust vabalt valida ning salaja hääletada.

Tomsoni avalduse kohaselt ei ole Eesti e-hääletuse korral tagatud Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) esimeses protokollis sätestatud õigus valimistele, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse, kuna isik ei pruugi hääletusprotseduuri  ajal olla üksi ning seetõttu ei ole tagatud ei valija vaba tahte väljendus ega ka salajasus.

Riigi valimisteenistus selgitas Tomsonile enne riigikohtusse pöördumist, et elektrooniline hääletamine on Eestis korraldatud vastavalt riigikogus vastu võetud riigikogu valimise seadusele (RKVS) ning riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium pidas seda oma 1. septembri 2005. aasta otsuses põhiseaduspäraseks.

Riigikohus kordas oma otsuses üle, et valimiste vabaduse ja salajasuse põhimõtte rikkumist saab isik vaidlustada, kui sellega seoses riivatakse tema enda valimisõigust ja rikkumine ei ole pelgalt hüpoteetiline.

«Kaebusest ei nähtu, et Olev Tomsoni valimistahte väljendamise vabadus või hääletamise salajasus oleks olnud ohustatud,» märkis kohus ning jättis tema kaebuse rahuldamata.

Tagasi üles