Seekordsetel riigikogu valimistel on võimalik minuti täpsusega öelda, millal selgus võitja. See oli kell 20.35, mil selgusid e-hääletuse tulemused. Reformierakond kogus 40 protsenti e-häältest, Keskerakond vaid 12 protsenti. Sel hetkel oli kogenumatele poliitikutele selge, et asi on tehtud, valimised on võitnud Reformierakond.

Matemaatika selle taga pole kuigi keeruline. Reformierakonna ja Keskerakonna vahe oli e-häälte avalikustamise järel 70 000 häält oravate kasuks. Valimisaktiivsust arvestades oli selge, et eilsel valimispäeval anti erakondade vahel laiali jagamiseks vähem kui 200 000 häält. Ja siit lihtne järeldus – Keskerakond oleks pidanud Reformierakonnaga viigistamiseks saama nendest paberhäältest endale 70 000, ja seda eeldusel, et Reformierakond saab null paberhäält. Kuna see oli võimatu, vajanuks Keskerakond ilmselt peaaegu pooli kõigist paberhäältest. Ka see olnuks eluliselt võimatu. Sellega oligi kiirematele arvutajatele valimiste võitja selge kohe kui e-häälte jagunemine avalikustati ning põnevus valimiste võitja osas sellega läbi.

Väga suur osa Eesti rahvast usub paremat tulevikku koos Kaja Kallasega.

FOTO: Raul Mee

Keskerakonna juhtpoliitikud suutsid end koguda alles häälte kokkulugemise lõpufaasis, mil ka erakonna juht Jüri Ratas sõnastas läbikukkumise ühe põhjuse – needsamad e-valijad, keda tuleb suuta paremini kõnetada. On ilmselge, et kuigi e-hääletajad ei ole omaette valijarühm, vaid segu kõigist teistest, on Reformierakonna ülekaal e-häälte kogumises valimistelt valimistele järjest kasvanud ning konkurentsi ei suuda seni pakkuda keegi.

Samas ei vali e-hääletajad Reformierakonda ainult selle pärast, et ei peaks valimisjaoskonda minema. Keskerakonna kaotuse põhjused on palju laiemad. Vaadates mandaatide jagunemist eelmistel ja seekordsetel riigikogu valimistel, on ilmne, et EKRE võttis endale suurema osa potentsiaalsest tulemusest, mis Keskerakonnal saada oli.

Tallinna kolme valimisringkonda välja jättes oli EKRE peaaegu kõigis teistes ringkondades toetuse suuruselt vähemalt teine, vaid Ida-Virumaal jäädi kaugemale. Selle kõrval aga võeti võit kahes ringkonnas, neist üks Pärnumaal, mis on alati olnud Keskerakonnale väga edukas kant.

Valimistulemuste selgudes käis Isamaa delegatsioon läbi pea kõikidelt valmispidudelt. Sven Sester ja Priit Sibul Isamaast tervitavad Keskerakonna ministreid Mailis Repsi ja Kadri Simsonit.

FOTO: Tairo Lutter

Üksikute sündmuste mõju valimistulemusele võis seekord avalduda tantsus Kohta-Järve riigigümnaasiumi õppekeele ümber. Poliitiline vastane kasutas segased sõnumid Keskerakonnalt ja haridusminister Mailis Repsilt halastamatult ära. Minister Repsi enda häältesaak jäi 2000 kanti, mis on kindlasti oodatust vähem.

Üldiselt leidsid valijad seekordsetel valimistel, et kõige kindlam viis vältida nende jaoks soovimatuid arenguid, oli anda oma hääl Reformierakonnale või EKRE-le. Selle tulemuseks on nüüd viie erakonnaga parlament, kus on eelmise koosseisuga võrreldes hulgaliselt tähelepanuväärseid muutusi.

VÕIMALIKUD KOALITSIOONID

Eesti 200 väljajäämine riigikogust muutis oluliselt ahtamaks valikut, millest on võimalik uut võimuliitu kokku panna. Sisuliselt annab viie erakonnaga parlament valimised võitnud Reformierakonnale kaks valikut:

Reformierakond-SDE-Isamaa = 56 kohta. Selline ülekaal opositsiooni ees on piisav, et elada üle mõne saadiku akna alla kolimine, mis peaaegu paratamatult nelja aasta jooksul juhtub. Sellises kombinatsioonis on riiki valitsetud korduvalt, mis tähendab, et on olnud hulgaliselt tülisid ja ka ägedaid lahkuminekuid. Eriti eredalt on Reformierakonnal meeles kahe väiksema partneri tehtud koalitsioon Keskerakonnaga, mis oravad 2016. aastal opositsiooni viis. Teistel jälle on meeles Reformierakonna komme üks või teine partner vajadusel üle parda visata.

Kuigi poliitikas ei unustata midagi, domineerib pragmaatika. Kumbki väikestest ei taha kindlasti jääda opositsiooni nüüdsest juba hiigelsuure EKRE varju. Parim võimalus on suruda taas kätt Reformierakonnaga, kellele oleks selline koalitsioon kahtlemata samuti kõige mugavam.

 

Reformierakond-Keskerakond = 60 kohta. Ülimalt korralik ülekaal ja kahe partei stabiilsus. Keerukaks teeb selle varianti asjaolu, et kaissu tuleb võtta kõige suurem rivaal, kellega on mõnes põhimõttelises küsimuses selged erimeelsused. Aga läbirääkimised ongi nende erimeelsuste lahendamiseks, kui on soov kokku leppida. Ratas on öelnud, et teeb tööd koalitsiooni pääsu nimel. Arvestades Reformierakonnale allajäämise suurust, tuleks neil aga väga palju järeleandmisi teha ning Ratas ise peaks leidma endale väärilise koha, mis ei ole endise peaministrina kerge. Pealegi on Reformierakonna nõutavad järeleandmised Keskerakonna jaoks väga suured, Kallas on nimetanud kodakondsuspoliitika, 500-eurose tulumaksuvabastuse ja eestikeelse haridusküsimuse punasteks joonteks.

Keskerakond-EKRE-Isamaa = 57 kohta. Sotse me ühises valitsuses EKREga ei näe, nii et ainus võimalus Keskerakonnal oravate seljataga midagi kokku leppida, on teha seda selles kombinatsioonis. Iseküsimus on, kuidas Keskerakond suudaks EKRE kaasamise ära põhjendada, kui Ratas on varem koostöö välistanud. Samas küllap leidub Keskerakonna poliitikuid, kes seda välistanud ei ole ja kui keegi neist saab juhuslikult erakonna uueks juhiks...

VALIMISTE VÕITJAD

Reformierakond. Mingil hetkel valimiste võidu peale heitlejate ringist juba välja arvatud oravad suutsid enne valimispäeva jõuda seisu, kus ei olnud enam sugugi kindel, et Keskerakond valimised võidab. Et aga Reformierakond võidab ise ja sellise ülekaaluga, oli üllatus ka paljudele reformierakondlastele.

Erakond tegi valimistel ajaloo parima tulemuse, saades riigikogus 34 kohta, kaheksa mandaati rohkem kui pearivaal Keskerakond. Siinjuures tuleb üle korrata, et terve eelmise aasta ei olnud Reformierakond valimiste võitjasoosik, mistõttu on oma parima tulemuse tegemine seda märkimisväärsem. Valimised võideti muuhulgas ka ühes Tallinna valimisringkonnas ning samuti saartel, kus enne valimisi võis eeldada EKRE suurt edu.

Ülivõimsa tulemuse teinud Reformierakonna juht Kaja Kallas astus lõplikult oma isa Siim Kallase varjust välja.

FOTO: Raul Mee

Kaja Kallas. Reformierakonna esimees Kaja Kallas tegi 20 000 häälega tulemuse, mis viis ta saadud häälte arvult kindlasti Eesti poliitajaloo kõige tugevamate tegijate sekka. Oma konkurendid nn esimeeste ringkonnas Harju- ja Raplamaal seljatas ta mäekõrguselt. Selline tulemus on talle ka isiklikult väga vajalik, sest nüüd on ta tõestanud, et tema valimine erakonna juhiks oli paljude kriitikute hoiatustele vaatamata väga õige otsus. Pärast eilset õhtut ei ole mitte kellelgi õigust esitada küsimust, kes peaks olema erakonna juht. Samuti tõestas Kaja Kallas, et mingit oma isa Siim Kallase varju tema ees enam ei ole, kust välja astuda –  ta on seda juba teinud.

Sellise mandaadi ja usalduse pealt on Kallasel väga kindel minna koalitsioonikõnelustele, Reformierakonna aastaid ühtsena töötanud meeskond – mis vahepealsetel aastatel oli lõhedesse pragunemas – on taas leidnud ühtse sammu.

Kaja Kallas: esimene eelistus on valitsus Isamaa ja sotsidega

Kaja Kallas Reformierakonna valimispeol. 

FOTO: Raul Mee

Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes Harju- ja Raplamaa ringkonnas saavutas ka isiklikult suurepärase tulemuse ning eile hilisõhtuse seisuga tüüris Reformierakonda valimisvõidu poole, tahab esimesena hakata koalitsioonikõnelusi pidama Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega.

Palju õnne isiklikult suurepärase tulemuse puhul! Olete saanud üle 18 000 hääle (intervjuu toimus kell 22.45 – toim). Seda on rohkem, kui Taavi Rõivas sai eelmistel valimistel samas Harju- ja Raplamaa ringkonnas ja üle kahe korra rohkem kui Jüri Ratas kogus täna. Kuidas see vahe Jüri Ratasega nüüd nii suur sai?

Vot ei tea seda. Eks tõenäoliselt kõik hääled ei ole veel loetud ja palju võib veel muutuda.

Tegelikult on laekumata vaid kümne jaoskonna hääled. On selline vahe Jüri Ratasega teile üllatus?

Jaa, on üllatav küll. Ma ise arvasin, et tegemist on väga raske piirkonnaga. Jüri Ratas on olnud väga populaarne ja siin kandideeris veel väga tugevaid kandidaate, nagu näiteks Marina Kaljurand sotside ridades või Marko Mihkelson meil endal. Arvasin, et saan palju vähem hääli.

Meie vestluse hetkeks on lugemata on veel küll hulk jaoskondi Tallinnas, aga Reformierakond liigub ikkagi võidu poole. Kui see nii jääb, siis kelle poole esimesena koalitsioonikõneluste alustamiseks pöördute?

Peab vaatama, et millised kombinatsioonid annavad koalitsiooni kokku. See on matemaatika 101 piires. Olen välistanud koostöö EKREga. Eesti 200 nähtavasti riigikokku ei pääse. Järelikult jääb alles ainult kolm erakonda, kellega läbirääkimisi pidada. Sotsid ja Isamaa oleks esimene eelistus.

Reformierakond vastandus kampaania jooksul tugevalt Keskerakonnale ja teie isiklikult Jüri Ratasele. Juhul kui kolmikliit kokku ei tule või läbirääkimised jooksevad liiva, siis kas kujutate ette kahe suure valitsust: teie ja Keskerakond?

Ma kujutan seda ette küll. Olen öelnud ka varem, et on kolm suurt teemat, mis on keerulised ja kus me järele ei anna. Üks on maksupoliitika. Kindlasti tahame ühetaolist maksusüsteemi, kus sama tulumaksuvabastus kehtiks kõigile ja sealt edasi ka ühetaoline tulumaks. Teine on kodakondsuspoliitika: eksam peab jääma alles. Kolmas on keelepoliitika ehk eestikeelne haridus. Meil on siin Keskerakonnaga erinevused, muudes teemades saame läbi rääkida.

Nendes te grammigi järele ei anna?

Ei tahaks küll anda. Need on meie punased jooned.

Ent esimene eelistus on ikkagi koalitsioon Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega?

Jaa, kindlasti.

Miks?

Sellepärast, et koostöö nende erakondadega on varem hästi toiminud. Meil kattuvad paljud põhimõtted ning lisaks täiendame paljudes punktides teineteist sotsiaaldemokraatidega.

Samas olid just Isamaa ja sotsid need, kes Reformierakonna mõne aasta eest valitsusest välja viskasid. See on siis tänaseks unustatud?

Poliitikas ei saaks väga pikalt vastu pidada, kui oled solvunud. Margus Tsahkna, kes oli valitsuse vahetuse initsiaator, on tänaseks ka Isamaast lahkunud. Tänasel päeval vaidleme rohkem põhimõtete üle kui isiklikul pinnal.

Isamaa. Isamaa erakonna valimispidu jäi eile väga tagasihoidlikuks, kuigi erakonnast väljapoolt vaadates on põhjust tähistamiseks küllaga. Pikalt toetusnumbrite järgi väga kehvas seisus olnud erakond tegi seda jälle – ületati reitinguid siis, kui seda kõige rohkem vaja. Iseasi on, millised olid ootused erakonna sees. Aga nelja aasta taguse ajaga vaid kahe koha kaotus riigikogus on väike pipratera, kui arvestada, et erakonna reiting liikus pool aastat enne valimisi pikalt valimiskünnise all.

EKRE. Kui erakond enam kui kahekordistab oma esindatuse riigikogus, siis pole see midagi muud kui ülekaalukas võit. Suurepärase tulemuse algeid oli näha juba e-häälte avalikustamise järel, kust selgus tõsiasi, et noorte seas populaarne EKRE on saanud märkimisväärse hulga internetivalijaid. Selles võis oma osa mängida ka EKRE väga hoolikalt ning suurte jõududega sotsiaalmeediasse suunatud kampaania. Tõsi, valitsusse pääseda on EKRE-l keeruline, kuid siiski ka mitte võimatu, kuna Eesti 200 väljajäämisel riigikogust on viie erakonnaga parlamendis kombinatsioonide arv väike. Mida raskemaks kujunevad kõnelused teiste erakondade vahel, seda paremaks muutuvad EKRE šansid, kes kindlasti hakkab juba võimalusi otsima.

Raimond Kaljulaid. Keskerakonna üldise läbikukkumise sees on Kaljulaid üks neist, kes tegi väga võimsa tulemuse ja kogus paremuselt kaheksanda häältesaagi. Enam kui 7000 häälega seljatas ta ka europarlamendi saadiku Yana Toomi. Keskerakonnas tegid temast parema tulemuse vaid Mihhail Kõlvart ja Jüri Ratas.

VALIMISTE KAOTAJAD

Keskerakond. Valimiste võidu ja 34 mandaadi peale välja läinud Keskerakond kukkus suurelt. Viimaste valimiseelsete päevade põhjal võinuks ehk oodata, et kui Reformierakonnale alla jäädakse, siis napilt, aga sellist kaotust ei osatud oodata ka erakonna sees. Keskerakonna juhtpoliitikud otsisid eile pikalt sõnu, millega püüda allajäämist põhjendada. Selge on, et pabersedelitega hääletajate pealt võidule enam ei tüüri. Valimisaktiivsus jäi varasemast madalamaks põlistes Keskerakonna kantsides nagu Tallinn ja Ida-Virumaa ning mitmes piirkonnas kaotati hulgaliselt hääli EKRE-le.

Peaminister Jüri Ratas ja Tallinna linnapea Taavi Aas. Üks meestest saab peatselt uue ameti.

FOTO: Tairo Lutter

Jüri Ratas. Peaministrina ja Keskerakonna juhina kõige suuremas piirkonnas saadud 9710 häält saab olla ainult pettumus. 2015. aastal samas piirkonnas kandideerides sai Ratas ainult 1778 häält vähem. Harju- ja Raplamaal jäi Keskerakonna koondtulemus alla ka EKRE-le.

Eesti 200. Uue poliitilise jõuna valimistele tulnud erakonnal näis veel kevadel ja suvel olevat hulgaliselt potentsiaali, et pääseda ka parlamenti. Ometi langes erakonna toetus sealtmaalt järjepidevalt ning lõpuks koguti vaid 4,5 protsendi valijate toetus. Valimiskünniseks jäänud 28 000 häälest jäi erakonnal puudu 3000 häält. Kõik viitab sellele, et otsustamise hetkel kaldusid neid varem eelistanud valijad Reformierakonna poole.

SDE. Eelmiste valimistega võrreldes viie mandaadi kaotamine on kindlasti väga suur pettumus. Reitingutega samal tasemel tehtud tulemust loodeti ületada ja saavutada vähemalt sama hea positsioon kui eelmistel valimistel. Sotside tulemus näitab nüüd juba teist korda, et alates 2017. aasta kohalikest valimistest rakendatud väärtuskonflikt EKREga töötab ainult viimaste kasuks ega too midagi positiivset sotsidele. Parima isikliku tulemuse tegi Marina Kaljurand, aga seda vaid 5514 häälega.

Sotside juhil Jevgeni Ossinovskil jäi üle vaid halva mängu juures proovida tuju üleval hoida.

FOTO: Madis Sinivee

Jevgeni Ossinovski. Sotside esimehel on tõsine oht kaotada oma parteijuhi positsioon. Tema sobivuses sellele kohale leidus erakonna sees üsna avalikult kahtlejaid juba enne valimisi, nüüd saavad need hääled ainult tugevneda. Tema 2689 häält on kõike muud kui erakonna esimehe tase, 2015. aasta valimistel – tõsi, Ida-Virumaa ringkonnas – sai Ossinovski sadakond häält rohkem.

Indrek Tarand. Ossinovski suure võiduna erakonna nimekirja kandideerima saanud Tarandist eeldati kõike muud kui 1057 häält Pärnumaalt. EKRE puhtaks löödud ringkonnas ei suutnud Tarand pakkuda konkurentsi Kadri Simsonile, Toomas Kivimägile, Mart Helmest rääkimata. Tulemust ei saa pidada millekski muuks kui nõrgaks. Mehelt, keda on kaks korda valitud üksikkandidaadina Euroopa parlamenti, oodati rohkem.

Janek Mäggi. Keskerakonna valitsuses riigihalduse ministri koha saanud Mäggi sai erakonnalt võimaluse vedada erakonna Jõgeva- ja Tartumaa piirkonna nimekirja. Esinumber kogus aga 1671 häält ega saanud kohta parlamenti. Seevastu sellestsamast positsioonist unistanud Peeter Ernits jäeti kohast ilma, mispeale liitus ta EKREga ning kogus Jõgeva- ja Tartumaal pea 4000 häält.

RIIGIKOGU KOOSSEIS

Uues riigikogu koosseisus on päris palju muudatusi, millel on eelkõige kolm suurt põhjust.

Esiteks pole parlamendis enam tervet üht fraktsiooni. Vabaerakond jäi valimiskünnisest kaugele ning nende kaheksat saadikut enam riigikogus ei näe. Tõsi küll, riigikogu koosseisu lõpuks oli see fraktsioon niigi juba väiksemaks jäänud ja kahanenud kuuele liikmele.

Uus riigikogu tuleb Eiki Nestorita.

FOTO: Madis Sinivee

Teine suurem muutus on sotside viie mandaadi kaotus. Uues riigikogu koosseisus on 10 SDE saadikut, mida on eelmiste valimistega võrreldes viie võrra vähem. Sotside uue fraktsiooni koosseisus on mitu lausa märgilist muutust. Esiteks ei näe riigikogus enam viimatist riigikogu esimeest Eiki Nestorit, kes on seni kuulunud kõikidesse parlamendi koosseisudesse alates 1992. aastast. Paljuski sotside parlamendinäoks olnud Nestor sai 1492 häält, millega ta riigikokku ei pääsenud.

Sotside ridades pole uues parlamendis enam ka Rainer Vakrat, erakonna tulevikulootust, kes sattus vahetult enne valimisi plagiaadiskandaali. Ta oli seni erakonna üks tugevamaid eestkõnelejaid keskkonna teemadel ning nägi ise ennast ka võimaliku keskkonnaministri kandidaadina.

Kolmas ja väga suur muutus uues riigikogus on EKRE fraktsiooni kasvamine enam kui kahekordseks. Seitsme saadiku asemel on uues parlamendi koosseisus EKRE liikmeid 19. Nende seas näiteks Leo Kunnas, kes on korra proovinud ebaõnnestunult riigikokku saada üksikkandidaadina. Mart ja Martin Helme kõrval on nüüd riigikogus ka kolmas Helme, Helle-Moonika Helme, Mart Helme abikaasa.

Väiksemaid tähelepanekuid on võimalik teha uuest riigikogust veelgi. Keskerakonnast riigikokku pääsenute hulgast hakkab silma, et üks positsioon, mis toob riigikogu koha, on linnaosavanema ametikoht. Uues riigikogu koosseisus on viis keskerakondlast, kes on praegu ametis linnaosa juhina. Lisaks pääsesid parlamenti muidugi ka linnapea Taavi Aas ja linnavolikogu juht Mihhail Kõlvart. Võib arvata, et kõik neist riigikokku ei lähe ning nad jätkavad oma praeguses ametis. Igal juhul on selge, et linnaosavanema koht on üks parimaid saadikute kasvulavasid.

Esimest korda on riigikogus vähemalt esialgu fraktsioon, milles on mehi ja naisi võrdselt, SDE-l on viis naist ja sama palju mehi. Huvitav on veel ka see, et sotside valituks osutunud naiskandidaadid tõid üle 5000 hääle enam kui mehed.