E-hääletusel osales üle 28 protsendi valijatest
Täiendatud kell 20.45

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikogu valimistel andis oma hääle elektrooniliselt 247 232 valijat ehk 28 protsenti kõigist valimisõiguslikest Eesti kodanikest

Neli aastat tagasi hääletas riigikogu valimistel elektrooniliselt 19,6 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, seega ületas e-hääletajate arv nelja aasta taguse rekordi mäekõrguselt.

Valijate nimekirjadesse on kantud 880 690 Eesti kodanikku.

Elektrooniline hääletus algas 21. veebruaril kell 9 ja lõpes täna, 27. veebruaril kell 18.

Kõigis jaoskondades on võimalik eelhääletada veel täna, 27. veebruaril kella 20ni. Hääletada saab nii elukohajärgses valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohta hääletamist korraldavas jaoskonnas. Selliseid jaoskondi on igas vallas või linnas vähemalt üks.

Paberhääli on eelhääletusel tänase õhtu seisuga antud 99 163 häält. 

Tänase õhtu seisuga on riigikogu valimistel hääletanud 39,3 protsenti valijate üldarvust, neli aastat tagasi oli sama seisuga hääletanuid 24 protsenti valijatest.

Politoloog: e-valimiste populaarsuse kasvu taga on eelkõige tehnoloogia areng

Johan Skytte poliitikauuringute instituudis lektorina töötava politoloog Rein Toomla sõnul on e-valimiste populaarsuse kasvule kindlasti kaasa aidanud Keskerakonna volikogu toetav avaldus e-hääletusele, kuid suuremat rolli mängib tehnoloogia areng.

Aastaid e-hääletusele vastu seisnud Keskerakonna volikogu võttis mullu septembris vastu avalduse, mille kohaselt ei seisa erakond e-valimiste vastu, kuid näeb võimalusi selle turvalisuse suurendamiseks. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas andis sellel nädalal oma e-hääle Egiptuses Sharm el Sheikhis visiidil olles.

«Kuna e-valimised on niivõrd uus asi, siis on loomulik, et iga valimisega elektrooniliselt hääletajate osakaal kasvab. Seda on keeruline öelda, kus kasv peatuda võiks. E-valimiste algne mõte oli aidata metsakülade elanikke, kellel tuleks minna valimisjaoskonda kilomeetrite kaugusele, kuid sellest on saanud linnainimeste pärusmaa. Linnainimesel on valimisjaoskond piltlikult öeldes nurga taga, aga ka temal on tunduvalt mugavam anda oma hääl elektrooniliselt,» ütles Toomla.

Toomla meenutas, et ka Konservatiivne Rahvaerakond on väljendanud e-valimiste suhtes skeptilisust, aga ta ei usu, et see erakond läheks e-valimiste piiramise teed.

Kõigil eelmisel valimistel on enim e-hääli saanud Reformierakond, Toomla hinnangul on see tõenäoliselt ka nüüd nii.

«Reformierakonna e-valimiste võitu ei ohusta ilmselt mitte keegi. Viimaste uuringute järgi on Reformierakonna toetus 25 protsenti või rohkem, lähimate traditsiooniliste e-valimiste toetajate, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide jääb sellest kaks korda madalamaks. Samas ei tähenda e-valimiste võit midagi. See on alati olnud nii, et valimisõhtul pärast e-hääletuse tulemuste teadasaamist on Reformierakonnal riigikogus 45 kohta ja Keskerakonnal kümme. Pärast paberhäälte tulemuste laekumist hakkab Reformierakonna kohtade arv vähenema ja Keskerakonna mandaatide arv kasvama. Selline lõbus mäng saab valimispidude taustaks olema ka eeloleval pühapäeva,» ütles Toomla.

Tema sõnul võiks e-hääletuse tulemus anda ainu riigikogu mandaatide tegelikust jaotusest siis, kui e-hääletajate osakaal oleks 80 protsenti kõigust valijatest.

E-hääletust on katsetatud ka mujal maailmas, kuid Eesti sarnast süsteemi pole

Kuigi elektroonilist hääletamist on kasutanud mitu maailma riiki, on Eesti e-hääletuse tänane rekord ühtlasi ka maailmarekord, kuna Eesti e-valimiste analoogi maailmas ei ole.

Šveits

Šveitsis on e-hääletus riiklikult reguleeritud seadusega, mis määratleb eri hääletustele esitatavad nõuded alates individuaalsest kontrollitavusest kuni universaalse kontrollitavuseni. E-hääletus on kasutusel turvalise hääletusviisina välismaal viibivatele kodanikele. Šveitsi eri kantonites on eksperimenteeritud hääletusel erinevate tehnoloogiatega.

Saksamaa

Valimismasinaid kasutati perioodil 1998–2005, mille järel Saksamaa konstitutsioonikohus kuulutas e-hääletuse põhiseadusvastaseks. Kohus lähtus valimiste avalikkuse põhimõttest, millest lähtuvalt peavad valimised olema vaadeldavad ehk alluma avalikule kontrollile, vigu valimiste korralduses peab olema võimalik tuvastada, esitada nende kohta kaebusi jm viisil käsitleda. Saksamaal rakendatud elektroonilise hääletamise süsteem sellist vaadeldavust ei võimaldanud ning seetõttu e-hääletamine peatati.

Soome

Soomes on e-hääletust piiratud ulatuses katsetatud aastal 2008. Eestiga sarnaseks e-hääletuseks vajalik taristu on Soomes olemas, kuna ka seal on kasutusele võetud elektroonilise kasutusvõimalusega ID-kaart. E-valimiste korraldamise üle on Soomes käimas debatt, kuid kindlat otsust selles suhtes ei ole.

Prantsusmaa

Prantsusmaa on e-hääletust kasutanud aastast 2007 ning seal tähendab see veebisaidi kaudu hääletamist. Kasutajatunnused ja paroolid saadetakse valijatele e-kirja ja SMSi teel.

Holland

1990. aastate lõpuks kasutas Hollandis kioskitüüpi hääletusmasinaid kuni 90 protsenti elanikkonnast. Aastatel 2006–2007 läbi viidud poliitilise kampaaniaga viidi hääletusmasinad käigust ja selline hääletusviis lõpetati 2009. aastal.

Norra

Norras on elektroonilist hääletust piiratud ulatuses katsetatud. Pilootprojekt lõpetati, sest seline hääletamisviis ei suurendanud valimisaktiivsust ja selle kasutamine oleks väidetavalt võinud mõjuda halvasti valimiste usaldatavusele.

Tagasi üles