Fotod ja video: Tallinna Ülikool tuvastas Vakra lõputöös plagiaadi tunnuseid (21)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna Ülikoolis täna kogunenud seitsmest professorist koosnev komisjon leidis, et Rainer Vakra bakalaureusetöös on plagiaadi tunnuseid.

Kell 12 suure meediahuvi orbiidis alanud koosolek lõppes kell 13.30. Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles pärast kohtumist, et komisjon tuvastas Rainer Vakra lõputöös plagiaadi tunnuseid. Komisjon kohtub uuesti kahe nädala pärast.

Tallinna Ülikooli kommunikatsioonijuht Sulev Oll teatas pärast kohtumist pressiteates, et akadeemiline komisjon leidis viideteta kattuvusi.

Täna koos olnud Tallinna Ülikooli akadeemiline komisjon tutvus Rainer Vakra 2002. aastal kaitstud lõputööga ja Säästva Eesti Instituudi samal aastal koostatud aruannetega. Esmasel hinnangul esineb neis suures ulatuses kattuvusi, osaliselt ilma viideteta. 

Eeltoodust tulenevalt algatas komisjon haldusmenetluse Rainer Vakra lõputöö plagiaadiks ja Tallinna Pedagoogikaülikooli asjakohaste otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kas Vakra lõputöö on plagiaat ja seega alus ülikooli otsuste kehtetuks tunnistamiseks, selgub haldusmenetluse käigus, kus kuulatakse ära kõik puudutatud isikud.

Menetlus võib kesta ka paar kuud, kuna käesoleva kaasuse asjaolud on esmakordsed. 

Tallinna ülikooli õppeprorektori Priit Reiska intervjuu ajakirjanikele pärast komisjoni koosolekut

Kui kaugele komisjon täna jõudis?

Tallinna ülikooli akadeemiline komisjon, otsustas täna algatada haldusmenetluse. Otsuse aluseks oli see, et akadeemiline komisjon tuvastas suures osas kattuvusi Rainer Vakra töö ja Säästva Eesti Instituudi raportite vahel ja osad olid neist ka ilma viideteta.

Plagiaadisüüdistus on väga tõsine?

Kindlasti on alust plagiaadisüüdistuseks ja sellepärast otsustas akadeemiline komisjon algatada haldusmenetluse. Põhimõtteliselt võib haldusmenetlus lõppeda kahel võimalikul viisil – üks võimalus on see, et Rainer Vakrale jääb diplom alles ja teine võimalus on, et tema diplom tühistatakse.

Kas Vakra jääb diplomi tühistamisel ka oma magistrikraadist ilma?

Seda ma ei oska öelda, see oleks pretsedent.

Millal asi lahenduse saab?

Vastus tuleb kahe kuu jooksul. Nagu öeldud, selline juhus on meil esmakordne. Küll aga on olnud Eestis ühel korral varem selline juhtum, kui on tagantjärele diplom ära võetud ja see võttis aega kaks kuud ja pärast kohtus veel kaks aastat lisaks.

Kas menetlus puudutab ainult Rainer Vakrat või ka teisi isikuid, kes olid tema töö ettevalmistamisega seotud?

Sellepärast võtab see menetlus ka palju aega, kuna menetluse osapooli on palju ja haldusmenetluse seadusest tulenevalt on meil kohustus kõik menetluse osapooled ka ära kuulata. Me alustame sellest, et kuulame ära kõigi osapoolte selgitused.

Millal Rainer Vakra komisjoni ette selgitusi andma tuleb?

Me küsime kõigepealt kirjalikud selgitused ja vastavalt sellele kutsume osapooled vestlema.

Millal järgmine komisjoni istung toimub?

Tõenäoliselt umbes kahe nädala pärast sõltuvalt sellest, kuidas me oleme saanud oma esimestele selgitustaotlustele vastused.

Kuidas see protsess toimub ja miks see võtab aega kaks kuud?

Haldusmenetluse seadusest tulenevalt peab kõigepealt olema alus selleks, et menetlus üldse algatada ja kui see alus on olemas, siis on oluline ära kuulata kõik osapooled ja küsida neilt selgitusi. Siis tuleb teha kaalutlusotsus, mis on kõige õigem.

Kas haldusmenetlust hakkab Tallinna ülikool ise juhtima?

Jah, kindlasti.

Kas tunnetate survet selle pärast, et Rainer Vakra kandideerib riigikogusse ja valimised on kohe ukse ees?

Kindlasti on see argument, aga me ei saa kahjuks sinna midagi parata. Nagu öeldud, eelmisel sarnasel juhul, kui ei olnud riigikogu valimisi uks ees, võttis menetlus ka aega kaks kuud pluss pärast kaks aastat kohtus. Ma julgen arvata, et see menetlus on veelgi keerulisem, kuna me peame silmas pidama, et juhtunust on möödas 17 aastat.

Kas juhtum kahjustab ka Tallinna ülikooli mainet?

Ma ei arva, et selle pärast oleks meie maine täielikult kahjustatud. Nagu öeldud, plagiaadijuhtumeid on tulnud ette varasemalt, tuleb ette ilmselt ka hiljem. Praegused vahendid plagiaadi tuvastamiseks on väga suured. Kui vaadata seda konkreetset juhtumit, mis leidis aset 17 aastat tagasi, siis põhiosas on tegu kolme raportiga, millele me viiteid väga ei leidnud. Just kolmandat raportit ei olnud selleks hetkeks avaldatud. Retsensendil ega komisjonil ei olnud sisulist võimalust plagiaati tuvastada, kuna tegu oli tööpaberiga, mis ei olnud kuskil avalik.

TLÜ rektor kinnitas akadeemilise koosseisu jaanuaris, komisjon pole seni koos käinud.

Suuremas mahus või rängemate plagiaatide korral näeb TLÜ õppekorralduse eeskiri ette eksmatrikuleerimist. Viimasel kolmel aastal on lõputöö plagiaadiga seoses eksmatrikuleeritud kuus üliõpilast.

Rainer Vakra on varasemalt öelnud, et ta aktsepteerib igat komisjoni otsust. 

Akadeemilisse komisjoni kuuluvad:

  • Matemaatikaprofessor Mart Abel digitehnoloogiate instituudist
  • Rakendusfüüsika professor Tõnu Laas loodus- ja terviseteaduste instituudist
  • Õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor Tobias Ley haridusteaduste instituudist
  • Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Montitchelli humanitaarteaduste instituudist
  • Spordibioloogia professor Kristjan Port loodus- ja terviseteaduste instituudist
  • Sotsioloogia professor Ellu Saar ühiskonnateaduste instituudist
  • Sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask ühiskonnateaduste instituudist

Tallinna Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska on varasemalt Postimehele öelnud, et taoline juhtum on nende jaoks esmakordne. «90 protsenti plagiaadikaasuseid juhtuvad teadmatusest ja rumalusest, tahtlikke juhtumeid on vähe,» ütles Reiska. Ta tõdes, et kui komisjon hindab Vakra töö plagiaadiks, on võimalik nullida mehe lõputöö hinne, mis omal ajal pandi viis. «See tähendab, et temalt võetaks sisuliselt bakalaureusekraad ära,» ütles Reiska. Et Vakra on samas koolis kaitsnud ka magistritöö, mille eelduseks on bakalaureusekraad, võib ta – hoolimata viiest õppeaastast ülikoolis – jääda ilma ka magistrikraadist. «Võib juhtuda, aga ütlen ausalt, ma ei tea. See on pretsedenditu olukord Eestis,» ütles Reiska.

Kommentaarid (21)
Copy
Tagasi üles