Ülevaade: möödunud valimiste suurimad häältemagnetid

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AASTA 2015: Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.
AASTA 2015: Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Foto: ERIK PROZES/

2015. aasta riigikogu valimistel kogus rekordilise häältesaagi Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas kandideerinud Keskerakonna toonane esimees Edgar Savisaar. Ka tänavustel riigikogu valimistel ennustatakse samast ringkonnast suurt häältesaaki, kuid soosikuks on Mihhail Kõlvart. 

HÄÄLTEMAGNETID 2015

1. EDGAR SAVISAAR, Eesti Keskerakond – 25 057 häält

Valimisringkonnas nr 2 ehk Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas kandideerinud Savisaar sai 2015. aasta riigikogu valimistel 25 057 valija toetuse. Ühtlasi püstitas Savisaar ka riigikogu valimiste häälterekordi.

2017. aasta kohalikel valimistel muutus aga kõik: nimelt otsustas Savisaar koduerakonnast eraldi kandideerida, kogudes Savisaare ja Tegusa Tallinna valimisliiduga Lasnamäel 3611 häält. Rekordtulemusega edestas teda omakorda keskerakondlane Mihhail Kõlvart, kogudes 24 712 häält. 

AASTA 2015: Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja erakonna peasekretär Priit Toobal Kadriorus presidendi juures. Aastal 2019 ei ole kumbi meestest riigikogu kandidaatide nimekirjas. 
AASTA 2015: Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja erakonna peasekretär Priit Toobal Kadriorus presidendi juures. Aastal 2019 ei ole kumbi meestest riigikogu kandidaatide nimekirjas. Foto: Liis Treimann

2. TAAVI RÕIVAS, Reformierakond – 15 881 häält

2015. aasta riigikogu valimised võitnud Reformierakond kogus kogu Eesti peale kokku 158 971 häält (27,7 protsenti) ning saades riigikogus 30 kohta. Harju- ja Raplamaa ringkonnas kandideerinud Rõivas tõi erakonnale 10 protsendi jagu hääli. 

AASTA 2015: Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas valimisvõitu ootamas. Aastal 2019 on Rõivas suurima opositsioonierakonna Reformierakonna esinumber Lääne-Virumaal.
AASTA 2015: Reformierakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas valimisvõitu ootamas. Aastal 2019 on Rõivas suurima opositsioonierakonna Reformierakonna esinumber Lääne-Virumaal. Foto: Erlend Štaub

3. YANA TOOM, Keskerakond – 11 574 häält

Europarlamendi saadik Yana Toom kogus Keskerakonnale Ida-Virumaalt 11 574 häält ning viis riigikogusse neli keskerakondlast. Et ta otsustas oma tööd europarlamendis jätkata, sai tema asemel riigikogu liikmeks Dmitri Dmitrijev.

AASTA 2015: Yana Toom oli üks isikumandaadi saaja. Ka sel aastal kandideerib ta Ida-Virumaal ning ühtlasi sihib ka Keskerakonna esinumbri kohta europarlamendi valimistel.
AASTA 2015: Yana Toom oli üks isikumandaadi saaja. Ka sel aastal kandideerib ta Ida-Virumaal ning ühtlasi sihib ka Keskerakonna esinumbri kohta europarlamendi valimistel. Foto: Liis Treimann / Postimees

4. MIHHAIL KÕLVART, Keskerakond – 10 996 häält

Mihhail Kõlvart kandideeris 2015. aastal hoopis valimisringkonnas number 1 ehk Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas, saades 10 996 valija toetuse. Nüüd kandideerib ta Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas. Mäletatavasti noppis ta kohalikel valimistel Lasnamäelt rekordtulemuse. Ka praegustel riigikogu valimistel peetakse teda üheks suurimaks häältemagnetiks.

AASTA 2015: Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.
AASTA 2015: Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart. Foto: Частный архив

5. JÜRI RATAS, Keskerakond – 7932 häält

Aastal 2015 sai Jüri Ratas toonase suurima opositsioonierakonna esindajana Harju- ja Raplamaal 7932 häält. Aastal 2019 kandideerib Ratas peaministrina Harju- ja Raplamaal. Tema suurimaks konkurendiks on Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

AASTA 2015: Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kinkis naistele naistepäeva puhul lilli. Aastal 2019 kandideerib Ratas peaministrina Harju- ja Raplamaal. Tema suurimaks konkurendiks on Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
AASTA 2015: Riigikogu aseesimees Jüri Ratas kinkis naistele naistepäeva puhul lilli. Aastal 2019 kandideerib Ratas peaministrina Harju- ja Raplamaal. Tema suurimaks konkurendiks on Reformierakonna esimees Kaja Kallas. Foto: Liis Treimann

6. URMAS PAET, Reformierakond – 7868 häält

7. TOOMAS KIVIMÄGI Reformierakond – 7603 häält

8. ARTUR TALVIK Vabaerakond – 7308 häält. Kusjuures 2011 valimistel kogus ta Eestimaa Roheliste nimekirjas 2956 häält ning ei pääsenud riigikokku. Sel korral kandideerib ta hoopis Elurikkuse Erakonna nimekirjas. 

9. JÜRGEN LIGI Reformierakond – 6757 häält

10. MART HELME EKRE – 6714 häält

11. URMAS KRUUSE Reformierakond – 5960 häält

12. ANTS LAANEOTS Reformierakond – 5920 häält

13. KADRI SIMSON Keskerakond – 5726 häält

14. KEIT PENTUS-ROSIMANNUS Reformierakond – 5716 häält

15. SVEN MIKSER Sotsiaaldemokraatlik erakond – 4969 häält

16. KRISTEN MICHAL Reformierakond – 4766 häält

17. HENN PÕLLUAAS EKRE – 4309 häält

18. MARTIN HELME EKRE – 4296 häält

19. ANDRES HERKEL Vabaerakond – 4227 häält

20. JUHAN PARTS IRL – 4208 häält (ei kandideeri 2019. aasta riigikogu valimistel)

Riigikogu valimised 2015 võitis kolmandat korda järjest Reformierakond, kes kogus 27,7 protsenti häältest, kokku pääses parlamenti kuus erakonda.

Keskerakond pälvis 24,8, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,2 ja Isamaa ja Res Publica Liit 13,7 protsenti häältest. Sügisel asutatud Vabaerakonda toetas 8,7 ja seni riigikogus esindamata Konservatiivset Rahvaerakonda 8,1 protsenti hääletanutest. 

Selle tulemusega sai Reformierakond 101-liikmelises riigikogus 30, Keskerakond 27, SDE 15, IRL 14, Vabaerakond kaheksa ja EKRE seitse kohta.

2011. aasta valimistega võrreldes kaotas enim ehk üheksa kohta IRL, kes tegi ühtlasi ka viimaste valimiste kõige halvema tulemuse. 2011. aasta valimistel sai IRL 20,5 ja 2007. aastal 17,9 protsenti häältest.

Neli kohta kaotas 2011. aastaga võrreldes SDE ja kolm kohta Reformierakond. Senistest parlamendiparteidest võitis ainsana ühe koha juurde Keskerakond.

HÄÄLTEMAGNETID 2017

Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2017 kerkisid esile uued häältemagnetid, sealjuures oli esikahekümne esimese ja viimase kandidaadi häälesaagi vahe rohkem kui kümnekordne. Esimesed neli enim hääli saanud kandidaati on keskerakondlased.

1. MIHHAIL KÕLVART, Eesti Keskerakond – 24 712 häält

2. RAIMOND KALJULAID, Eesti Keskerakond – 5534 häält

3. TAAVI AAS, Eesti Keskerakond – 5505 häält

4. YANA TOOM, Eesti Keskerakond – 4826 häält

5. URMAS KLAAS Eesti Reformierakond – 4801 häält

6. TAAVI RÕIVAS Eesti Reformierakond – 4130 häält

7. EDGAR SAVISAAR Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn – 3621 häält - ei kandideeri riigikogu valimistel

8. HANNO PEVKUR Eesti Reformierakond – 3597 häält

9. KAJA KALLAS Eesti Reformierakond – 3551 häält

10. URMAS PAET Eesti Reformierakond – 3389 häält

11. RAINER VAKRA Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 3296 häält

12. VIKTOR VASSILJEV Eesti Keskerakond – 3188 häält

13. MARTIN HELME Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – 2533 häält

14. MIHHAIL KORB Eesti Keskerakond – 2485 häält

15. KADRI SIMSON Eesti Keskerakond – 2417 häält

16. KRISTEN MICHAL Eesti Reformierakond – 2361 häält

17. JÜRGEN LIGI Eesti Reformierakond – 2239 häält

18. MART HELME Eesti Konservatiivne Rahvaerakond – 2304 häält

19. ROMEK KOSENKRANIUS Valimisliit Pärnu Ühendab – 2149 häält - ei kandideeri riigikogu valimistel 

20. MAREK JÜRGENSON Eesti Keskerakond – 2106 häält

VÕIMALIKUD HÄÄLTEMAGNETID 2019

Esmaspäeval avalikustatud ERR-i tellitud Turu-uuringute ASi küsitlusest selguvad võimalikud häältemagnetid: Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosas Raimond Kaljulaid; Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas Mihhail Kõlvart; Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosas Martin Helme; Harju- ja Raplamaal Kaja Kallas ja Jüri Ratas; Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal Kalle Laanet; Lääne-Virumaal Taavi Rõivas ja Anti Poolamets; Ida-Virumaal Yana Toom; Järva- ja Viljandimaal Jürgen Ligi ja Helir-Valdor Seeder; Jõgeva- ja Tartumaal Peeter Ernits, Urmas Kruuse ja Raivo Tamm; Tartu linnas Urmas Klaas; Võru-, Valga- ja Põlvamaal Hanno Pevkur; Pärnumaal Kadri Simson, Mart Helme ja Toomas Kivimägi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles