Euroopa Liidu õigus ei lase Eestis sissesõidukeeldu kehtestada (25)

Loora-Elisabet Lomp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keelumärk. Foto on illustreeriv.
Keelumärk. Foto on illustreeriv. Foto: OLIVIA TUBLI/PM/SCANPIX BALTICS

Riikidel on õigus kehtestada rahvusvahelisi sanktsioone, mille alla kuulub ka sissesõidukeelu kehtestamine, kuid Schengeni sissesõidukeelu kehtestab Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu ühiste välis- ja julgeolekueesmärkide täitmiseks.

«Riikidel on õigus kehtestada rahvusvahelisi sanktsioone, et kaitsta õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust,» lausus siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Merje Klopets. Ta mainis, et eelmise aasta märtsis kehtestas valitsus rahvusvahelise seaduse alusel Eestisse sissesõidukeelu Magnitski nimekirjas olevatele inimestele. Magnitski nimekirjas said Eestisse sissesõidukeelu 49 inimest.

Euroopa Liidu õigus seab kindlad piirid Schengeni sissesõidukeelu rakendamisel. «Isikute sisenemisõiguse piiramine Schengeni konventsiooniga ühinenud liikmesriikide territooriumile on lubatud üksnes juhul, kui sellise piirava meetme kehtestab Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu ühiste välis- ja julgeolekueesmärkide täitmiseks,» ütles Klopets.

Selle nädala algul saavutasid Euroopa Liidu välisministrid poliitilise kokkuleppe kehtestada täiendavad sanktsioonid, sh Schengeni sissesõidukeeld, Kertši väina sündmustega seotud isikutele, mis jõustuvad peale kohustuslike protseduuride läbimist EL-i sees.  

Välisminister Sven Mikseri arvates peab Euroopa Liit reageerima Kertši väina sündmustele konkreetse vastusega. «Sanktsioonid on vajalik vahend Venemaa suhtumise mõjutamiseks ning seega soovime laiendada sanktsioone ka neile, kes on Kertši väinas toimunu eest vastutavad,» rõhutas Mikser.

Kommentaarid (25)
Copy
Tagasi üles