Intervjuusari: Kaja Kallas: Eesti poliitika on kaerajaan
Vaata videot!

Kui Kaja Kallasest saaks peaminister, ei teaks ta, missuguse ministri kohta pakkuda Jüri Ratasele – ta pole senimaani Ratasel ühtegi kompetentsi avastanud. Seevastu näeb ta endal vähemalt kolme ministri oskusi peale peaministri oma.

Kui teie olete peaminister ja tuleb ilmsiks, et Eestis kõige suurema turujõuga pank on pesnud raha, mida teete?

Oluline on reageerida riigina otsustavalt ja öelda selgelt, et me lõikame sellised tegevused ära, karistame süüdlasi ja anname väljapoole signaali, et me ei tolereeri rahapesu mitte mingil kujul. Majandusele on panganduse toimine väga oluline: et oleks ligipääs finantsidele ja saaks teha ülekandeid. Pangandussektor on praegu konkurentsihõre ja kui on probleem, siis kannatab terve sektor.

Oletame, et olete peaminister, ja tuleb välja, et teie erakonna kampaaniat on mustalt rahastatud. Mismoodi reageerite?

Niimoodi, nagu ma reageerisin aastal 2012. Selliseid asju ei tohi tolereerida. Aga praegu ei ole see niikuinii võimalik: kõik reeglid on korda tehtud. Sularahas ei saa annetusi teha, kõik annetused peavad olema dokumenteeritud. Annetuste kogumisega tegeleb meil peasekretär ja ma usun, ta hoiab selle kontrolli all.

Kuidas oleksite 2012 toiminud tollase peaministri Andrus Ansipi asemel?

Sinna minna ei ole praegu mõtet. Meie küsimusega tegeles ajakirjandus pikalt ja põhjalikult, need asjad on läbi uuritud. Meie asju on uurinud ka prokuratuur ja võtnud seisukoha. Arvan, et meie oleme oma karmavõla kordades tasunud.

Küsimus oli, mil määral oleksite teie tol korral käitunud teistmoodi kui Ansip.

Ma ei vasta sellele küsimusele. Ma ei mäleta, kuidas Ansip konkreetselt reageeris, ei mäleta kõiki asjaolusid. See oli väga ammu ja minu meelest ei ole mõtet sinna minna.

Tallinn. 21.02.2019. Intervjuud erakondade juhtidega: Reformierakond, Kaja Kallas. Intervjueeris Vilja Kiisler. 

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Muide, pärast Silvergate’i räägiti, et teil ja Siim Kallasel oli mõttes asutada oma, tõeline Reformierakond. Kui tõsine see plaan oli?

See ei vasta tõele.

Mitu korda te olete jõudnud kahetseda, et Reformierakonna esimeheks hakkasite?

Ei ole kahetsenud.

Näib, et tunneksite end paremini, juhtides sellist Reformierakonda, nagu ta oli sündides: paremliberaalne partei. Praegu on RE massipartei nagu Keskerakondki. Õige?

Ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest ma ei ole seda noort Reformierakonda juhtinud. Iga organisatsioon areneb ajas ja nii see peabki olema. Iga organisatsioon muutub ka koos juhiga. Alguses tulid inimesed Reformierakonda minu isa juhtimisel, tema järel. Organisatsioon on nüüd väga palju arenenud, inimesed on liitunud Andrus Ansipi ajal ja hiljem. Loodan, et ka mina toon organisatsiooni midagi juurde ja arendan seda omas suunas. See ei tähenda, et olnu kõrvale visatakse. Igal juhul ei saa tagasi minna alguspunkti. Üheksakümnendate ja praegune olukord on totaalselt erinev. Sellest, mida mina sain advokaadina teha 90. aastate lõpus, sellest võivad praegused advokaadid ainult unistada: suured erastamised, suured protsessid. Üheksakümnendatel ehitati oma riiki nullist, praegu on hoopis teine olukord.

Pean silmas muud. Teie põhilised veended on liberaalsed. Samas on Reformierakonnas konservatiivne tiib tugev ja massipartei juhina olete sunnitud esitama konservatiivseid sõnumeid, millesse te ise ei usu. Miks on RE liberaalne tiib jäänud nii nõrgaks ja konservatiivne kasvanud nii tugevaks?

Ma esitan seisukohti, millesse ma ise usun, olen seda alati teinud. Tõepoolest, meil on 12 000 liiget väga erinevate vaadetega. Naljaga pooleks võiks öelda, et te ei pea valima mitte ühtegi teist erakonda, sest te leiate meie erakonnast liikmeid, kes teie vaateid esindavad.

See on absurdne!

Ei ole. Lõpuks me lepime ju kokku, mida me teeme. On sotsiaalsemate ja konservatiivsemate vaadetega inimesi. Põhiväärtustes me ju kompromisse ei tee.

Aga mis see Reformierakonna põhiväärtus siis on?

Põhiväärtus on see, et me ei karista edasipüüdlikkust, toetame ettevõtlikkust, hindame vabadusi. Sellest me ei tagane.

Samas lubate tasuta lõunaid, nt tasuta lasteaiakohta – kes peaks paremini teadma kui teie, et maksumaksja lõunad saavad tulla ainult tema enda raha eest? Miks te olete nõus sellist janti kaasa tegema?

See, et riik peaks võtma lasteaia koha tasumise enda peale, lahendab hoopis teistsugust probleemi. Lapsed arenevad ju sõltuvalt sellest, kas nad haridussüsteemi sees või sellest väljas. On ebaloogiline, et kui isegi kõrgharidus on tasuta, on lasteaiaharidus lapsevanemale tasuline ja päris kallis. See meede erineb teistest tasuta asjadest selle poolest, et seda teenust osutab kohalik omavalitsus. Seal on samamoodi pearahasüsteem nagu koolis. Lähtume printsiibist, et kõigil peaksid olema võrdsed võimalused.

Olete öelnud, et ei tee koostööd EKREga, ja vastandunud ka Isamaaga, kelle meelest on eesti rahva peamine ülesanne püsimajäämine, aga samas esitate ka ise rahvuspatriootlikke väärtusi.

Kuidas te saate niimoodi öelda, me ei vastandu ju sellele.

Just, te räägite täpselt samamoodi nagu rahvuspatriootlikud erakonnad – ja ka Keskerakond – et lapsi peab sündima rohkem. Mille poolest te neist erinete?

See on patriotism. See, et meie seisame Eesti eest, on loomulik ja vajalik. No kuulge, me elame Eestis, meil on väike riik. Riigil on kaks suurt eesmärki: et riigi rahvas, kultuur ja keel püsiks, ja et riigi majandus toimiks. Kõik otsused peaksid neid eesmärke toetama.

Kes eesti kultuuri ohustab?

Meil on väga väike keel, 800 000 inimest räägib seda. Kui me ei kaitse eesti keelt, ühtset eestikeelset haridust, siis on kultuur ohus. Kultuuri ohustab ka näiteks see: kas me räägime lastele mardi- ja kadripäevast või võtab selle üle halloween. Ma ei ole selliste arengute vastu, aga suured kultuurid kipuvad alati väikesi ohustama. Ka suured riigid kaitsevad oma kultuuri ja püüavad igati arendada oma keelt. See on täiesti loomulik, et ma kaitseme eesti keelt ja kultuuri – see on isegi põhiseaduses kirjas.

Miks me näeme teid reklaamides laste ja vanurite seltskonnas, mitte ettevõtjatega – kuigi te nimetasite ka ise ettevõtlikkust väärtuste seas esimesena?

Kuidas te neid ettevõtjaid sinna reklaami panete? Nagu Jean-Claude Juncker ütleb: me teame, mis me peame tegema, aga kõigepealt me peame võitma valimised. Meil on majandusosa programmis väga põhjalik. Kõik, mida ma teeme, on selleks, et majandus toimiks paremini, et ettevõtetel oleks parem toimida. Ja see on selleks, et maksuraha laekuks rohkem, inimesed oleksid jõukamad ja elaksid paremini. Ma ei näe siin mingit vastuolu. Ma ei arva ka, et ettevõtja ootaks mingit reklaami.

Tallinn. 21.02.2019. Intervjuud erakondade juhtidega: Reformierakond, Kaja Kallas. Intervjueeris Vilja Kiisler.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Kristen Michal viitas enne teie saamist erakonna juhiks, et Reformierakond teeks EKREga koostööd. Teie teatasite, et ei tee. Missuguse reaktsiooni osaliseks saite erakonnas pärast selle väljaütlemist?

Me arutasime seda juhatuses ja see oli kõigi seisukoht. See on kõik juhatusega kooskõlastatud.

Astusite Reformierakonda väidetavalt Rain Rosimannuse soovitusel, milles see soovitus seisnes?

Jah, avaldusel peab olema soovitaja. Rain Rosimannusega olid meil 2010, võib-olla ka 2009 pikad kohtumised. Tema püüdis mind veenda, et minusuguseid inimesi võiks poliitikas olla. Aga sealt läks otsustamiseni veel väga pikalt.

Veel mõni aastat tagasi peeti Rosimannust Reformirakonnas väga mõjukaks. Teie tuleku järel pole temast eriti midagi kuulda, kuidas te selle saavutasite?

Ma ei ole temaga ammu kokku puutunud. Ma ei tea, mis ta teeb.

Umbes aasta kulub tavaliselt ameti kätteõppimiseks. Teil saab erakonna esimehena aasta täis pärast valimisi. Kuivõrd te arvestasite Brüsselist tagasitulekuga viivitades, et õppimise peale läheb aega?

Ma ei viivitanud Brüsselist tagasitulekuga. Tulin täpselt siis, kui ma sain tulla. Otsuseid saab teha siis, kui see hetk on.

Miks see Reformierakonna kõige parem reklaam Rohke Debalakiga teil nii eneseirooniline on? Lubada rohelisemat muru ja sinisemat taevast – Andrus Ansip ei öelnud, et «Tule taevas appi»?

See näitab meie huumorimeelt ja seda, et ma oleme suutelised ka iseenda üle nalja tegema. Sellist lähenemist võiks olla rohkem.

Reklaam on hea, aga reedab favoriidirolli käestandmist.

Ei, kuidas ta reedab? Vastupidi. See oli naljaga pooleks, et varem oli kõik parem. Praegu keskendume tulevikule.

Reformierakonna reitingul pole ju häda midagi, aga kui asi läheb isikute peale, on Jüri Ratas teist alati ees, miks?

Jüri Ratas on peaminister, ja kui inimeste käest küsida, kes peaks olema peaminister, siis tuleb neil esimesena meelde see, kes parasjagu peaminister on. See on loogiline ja on varem ka nii olnud. Minu toetus on väga suur, arvestades, et ma ei ole peaminister.

Kampaania alguses kritiseerisite Ratast, aga see ei kandnud vilja. Miks see taktika ei töötanud?

Jüri Ratas on tore inimene. Ja hästi ümmargune. Tõesti, talle ei jää ükski küsimus külge, ta on uskumatult hea küsimustele mittevastamises. Ta on selline sõbralik ja tore. Aga on lihtne olla populaarne, kui ei tee otsuseid.

Olete püüdnud kehtestada majandust valimiste põhiteemana, aga see pole õnnestunud. Miks te pole omandanud uusi kompetentse, kui majandusteemad inimesi ei kõneta?

Kõnetavad küll. Minge ja suhelge inimestega tänaval. 385 000 inimest ei kasutanud oma tulumaksuvabastust ära, sest nad ei tahtnud seda pärast tagasi maksta. Nad on väga pahased selle süsteemi peale. Kohtusin Keilas päästjatega, kujutasin ette, et räägime siseturvalisusest – aga nemad tahtsid rääkida tulumaksusüsteemist. Päästjate palku tõsteti, aga kuna nad töötavad mitmel ametikohal, siis lähevad nad järgmisele tulumaksuastmele ja neilt võetakse see lisa ära. Nad olid väga pahased. Üks töötavast pensionärist postiljon ütles mulle, et tal pole mõtet tööl käia.

Töötavad pensionärid on väga väike valijagrupp.

Võtame töötud. Saad koondamishüvitise, see läheb tulu hulka, ja sealt peab tagasi maksma. Või noored emad, kes peavad osa vanemahüvitist tagasi maksma. Neid pahaseid gruppe on palju.

Kuna inimesed vabastust ei kasutanud, võivad sel aastal tuludeklaratsioonide esitamise järel tagasisaadavad summad olla koguni suuremad, kui eelmisel aastal.

Aga see ongi see probleem. Inimesed, kes oleksid saanud seda raha kasutada iseenda ja oma pere hüvanguks, andsid selle tasuta riigi kätte aastaks ajaks. Nad saavad raha tagasi, aga selle ostujõud on väiksem kui aasta tagasi.

Mõtlevad nad selle peale? Äkki on lihtsalt rõõmsad, et saavad raha tagasi?

Ei ole. Te alahindate inimesi.

Rändekriisis ei pääsenud teie liberaalsed veendumused mõjule, miks see nii läks?

Pääsesid ju.

Teie heideti ette selgrootust, selge sõnumi puudumist.

Meil olid selged printsiibid. Tahtsime, et riigil peab olema kontroll.

Valitsus peab otsustama, mul on meeles küll.

Kui me oleksime seda rändeleppe avaldust toetanud, oleksime läinud vastuollu õigusekspertidega, kes ütlesid, et valitsus peab igal juhul otsuse tegema. Meie soov oli, et see lause – valitsus peab otsuse tegema – oleks seal sees. Siis oleksime avaldust toetanud. Me oleksime võinud ka selle kõik läbi kukutada – teha nii, et kõik hääletavad nii, nagu ise arvavad. Meie otsustasime, et ei hääleta, mis tähendas, et avaldus läheb läbi.

Nii et tagantjärele arvate, et läks hästi?

Ei, ma saime sellega pihta.

No saite ju.

Saime. Meie käitumisviis ei jõudnud kohale. Aga ma ei ole nõus sellega, et me ei teinud otsust või ei käitunud ühtsena. Me teadsime täpselt, mida tegime, lihtsalt me ei suutnud seda piisavalt selgitada.

Tallinn. 21.02.2019. Intervjuud erakondade juhtidega: Reformierakond, Kaja Kallas. Intervjueeris Vilja Kiisler.

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Oletame, et võidate valimised. Missuguse ministri kohta pakute Jüri Ratasele?

Mis kompetents on Jüri Ratasel?

Ma küsin teilt.

Valitsuse moodustamisel tuleb kõigepealt kokku leppida printsiipides. Keskerakonnaga valitsuse moodustamisel on meil kolm probleemi. Esiteks maksupoliitika: meie soovime, et 500 eurot oleks tulumaksuvaba ja edasi oleks ühetaoline süsteem, nemad tahavad astmelist tulumaksu. Teiseks, kodakondsuspoliitika: nemad soovivad keelenõude kaotamist, meie ei soovi kodakondsust jagada kõigile. Tahame, et keele- ja põhiseaduse eksam jääks alles. Kolmandaks haridussüsteem: meie soovime, et see oleks eestikeelne alates lasteaiast, Keskerakond seda ei soovi. Kui Keskerakond on nõus meie seisukohtadega siin, siis teistes asjades saame läbi rääkida. Kui me saame kokkuleppele, siis ministrid otsustab ju iga erakond ise.

Jaa, aga mis on siis Jüri Ratase kompetents?

Mina ei tea, mis kompetents tal on. Ma ei ole seda tähele pannud.

Nii palju olete debateerinud, ja ikka pole tuttavaks saanud?

Ta on väga tugev oma punktide esitamises, aga ma ei tea, mida ta tõesti teab, missugune on tema kirg mõne teema suhtes. Ma ei tea seda! Kui ma olin riigikogus, oli tema riigikogu aseesimees, sõitis autojuhiga ringi, aga ei osalenud mitte ühegi komisjoni töös.

Nii et te ei taha talle ühegi ministri kohta anda?

Ma ei tea, mis kompetents tal on. Kui mina olin riigikogus, ei esinenud ta ühegi seisukohaga.

Kujutagem ette, et valimised võidab Keskerakond. Missugust kohta te tahaksite Jüri Ratase valitsuses?

Töötame selle nimel, et valimised võita. Ma tõesti ei mõtle selle peale. Aga kuna ma olen olnud 14 aastat advokaat, siis on mul väga tugev õiguskompetents.

Justiitsministri koht.

Justiitsiministri koht. Saaksin hakkama välisministeeriumis, sest mul on ka välispoliitiline kompetents. Saaksin hakkama majandusministeeriumis, sest mul on ka majandusalane kompetents.

Mida te teete, kui RE valimisi ei võida? Ja veel hullem – jääb valitsusest välja?

Keskendume praegu sellele, et valimised võita. Aga tõepoolest, peab saama ka mandaadi valitsus moodustada. Millised on need võimalikud kombinatsioonid ja kokkulepped, see on juba 4. märtsi küsimus.

Kui KE teeb valitsuse ja jätab kõrvale nii teid kui ka EKREt, mida siis teete? Astute RE juhi kohalt tagasi?

Kindlasti ei astu tagasi, sest korralised valimised tulevad aasta pärast. Suuname praegu kogu jõu sellele, et saada ise koalitsioon kokku.

Kuri kuulujutt räägib, et Kristen Michal ootab teie kõrbemist, et ise parteijuhi koht sisse võtta. Kuidas te seda kommenteerite?

Mida arvab Kristen Michal, seda tuleks küsida tema käest. Michal on meie meeskonna liige, töötab tugeva tulemuse nimel ja ka tema fookus on suunatud valimiste võitmisele.

Kui kandideerisite esimest korda 2011, saite kohe isikumandaadi. Mis teile tookord nii hea häältesaagi tõi?

Kui saaks aru, kuidas valija mõtleb! Tookordne tagasiside ütles, et mul on tugev kompetents erasektoris, ma suudan oma seisukohti põhjendada, olen argumenteeritud, lugenud ja hariduselt jurist – need olid põhjendused. Ja et naine, ütlesid paljud.

On öeldud ka, et üks oluline põhjus oli perekonnanimi. Kui palju sel võis mõju olla?

Kindlasti oli sellel mõju. See aitab ju kaasa, kui sul on tuntud perekonnanimi. Aga on ju ka tuntud perekonnanimega inimesi, kes ei ole nii tugevat tulemust teinud.

Pärast abiellumist jätsite perekonnanime siiski muutmata, miks?

See on isiklik lugu. Ükskord olen nime vahetanud. Siis olin advokaat, ja see oli raske – ükspäev sa oled keegi, ja siis järgmisel päeval ei ole sind olemas. Pead kõigile seletama, et mina olen endine «see». Lihtsam on ilmselt siis, kui sa veel ei ole oma nime tuntuks teinud. Arutasime seda abikaasaga, aga leidsime, et mu nimi on mu kaubamärk ja las see jääb.

RE esimees sai teist suuresti tänu isale. Ka hiljem on Siim Kallas teist valjemalt ja ka autoriteetsemalt võtnud sõna olulistes küsimustes, andes põhjust küsida, miks räägib tema ja mitte RE esimees. Kuivõrd olete ise selle pärast ebamugavust tundnud?

Absoluutselt ei ole. Juba see, et 41aastaselt naiselt hakatakse küsima selliseid küsimusi – te olete küll erakonna juht, aga tõenäoliselt peab ikka olema mõni mees, kes seal taga on… Ei. On täiesti normaalne, et naine on erakonna esimees. Minu isa on väga kogenud ja seda kogemust tuleb ära kasutada. Ma ei varja, et ma temalt nõu küsin, ja olen uhke, et ta võtab seisukohti teemadel, milles ta on väga tugev.

Tallinn. 21.02.2019. Intervjuud erakondade juhtidega: Reformierakond, Kaja Kallas. Intervjueeris Vilja Kiisler. 

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Kellelt te veel nõu küsite?

Mul on palju häid kaastöötajaid. Erakonnas on palju erineva kogemusega inimesi. Ma ei hakkaks nimeliselt kedagi välja tooma. Nõu võivad kõik anda, otsused tuleb ikka ise teha.

Keda te usaldate?

Olen loomu poolest usaldav inimene. Ma arvan kõigist head, mitte ei kahtlusta halba.

Naispeaministrit pole Eestil olnud, miks?

Ei oska hinnata. On hea aeg naispeaminister tekitada.

Kuivõrd olete valmis, et selle plaaniga peate ootama veel ühe valimistsükli või isegi kauem?

Praegu oleme keskendunud võidutulemusele.

Kui poliitika oleks tants, siis missugune?

Kui me räägime debattidest, siis öeldakse sõnasõda. Lugesin kunagi George Lakoffi (ja Mark Johnsoni – VK) raamatut «Metaphors We Live Be», ja tema väidab, et kui me muudame metafoore, siis muudame kogu olukorda. Kui me ei ütle mitte sõnasõda, vaid tants – kui üks astub sammu edasi, siis teine astub sammu tagasi – , siis on see tunduvalt harmoonilisem kui sõda, kus üks võidab ja teine kaotab. Mis tants see võiks olla… Eestis võiks see olla kaerajaan.

Mis tantse teile endale meeldib tantsida?

Kõikvõimalikke. Mulle meeldivad Ladina-Ameerika, abikaasale meeldivad rohkem standardtantsud. Kuna ma olen vana rahvatantsija, siis «Tuljakut» tahaks alati kaasa tantsida.

Missugused valikud on teie elus veel peale poliitika laual?

Jumalad naeravad, kui inimesed plaane teevad. On päris palju sellised alasid, mis panevad silma särama. Üks konkreetne valdkond on innovatsioon ja tehnoloogia.

Tallinn. 21.02.2019. Intervjuud erakondade juhtidega: Reformierakond, Kaja Kallas. Intervjueeris Vilja Kiisler. 

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Tagasi üles