Vasakpartei esindaja Kuku raadio valimisdebatis: vähemusrahvustel kipub olema Eestis halvem elada kui Nõukogude Liidus
Täispikk video debatist

Kuku raadios erakondade esimeeste valimisdebattide sarjas astusid täna vastamisi Eestimaa Ühendatud Vasakpartei juhatuse liige Taivo Rist ja Artur Talvik Elurikkuse Erakonnast. 

Saatejuht Ulla Läntsi küsimusele, kas Eestis peaks olema kogu kooliõpe eestikeeles, meenutas Vasakapartei esindaja Taivo Rist isiklikku kogemust 80ndatest, mil ringlesid aeg-ajalt jutud, et eesti koolist kaotatakse eestikeelne keskkooliharidus ära ning muudetakse järk-järgult õppeainete kaupa venekeelseks. «Mina suhtusin sellesse väga halvasti.»

«Ma ei tahtnud kuidagi mõnes teises keeles õppima hakata,» lisas Rist. Ta lisas, et oleks see tema teha, laseks ta igal ühel õppida selles keeles, mis inimesel parasjagu kõige paremini välja tuleb. 

Ta jätkas: «Kui tuli iseseisev Eesti, siis ma lootsin, et kõikidel rahvastel on siin elada parem kui Nõukogude Liidus. Aga kahjuks tuleb välja, et vähemusrahvustel kipub olema Eestis halvem elada kui Nõukogude Liidus. Tahetakse omakeelne kool ära kaotada.»

«Ma ei ütleks, et vene keel peaks olema erand. Eestisse on elama asunud inimesi, kelle esimene keel on inglise keel. Ma pean loomulikuks, et nemad saaksid inglisekeelset haridust. Loomulikult on väga vajalik, et kõik koolilapsed õpiksid koolis selgeks eesti keele. Muidugi on iseküsimus on see, mida nendes koolides õpetatakse.»

Saatejuhi küsimusele, mida tähendab Vasakpartei valimisprogrammis olev lubadus, vastas Rist järgmiselt: «Meditsiin on mulle suhteliselt nõrk teema, sest ma olen suhteliselt terve inimene. Mul on meditsiiniga vähe kogemusi, ma pole kunagi elus oma perearsti juures käinud,» selgitas ta. 

Mida teha vene kooliga Eestis? 

«Mida teeme kogu selle regiooniga? Kõige suurem probleem on see, et neil on venekeelne keskkond. Sa võid kooli eestikeelseks teha, aga a) pole õpetajaid, b) neil pole keskkonda, kus keelega ümber käia. Olen veendunud, et kui oled ühes keeles sündinud, siis selles keeles mõtled ja mõttemudelid kõige paremad,» kommenteeris Talvik arusaamatusi seoses Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õppekeelega. 

Kuidas peaks eesti kodakondsuspoliitikat muutma?

Risti sõnul oleks üks võimalus kehtestada kodanikupalk. «Kui iga inimene saab kuus 200 eurot, olen kindel, et hallipassimeeste arv hakkab väga kiiresti vähenema. Seni on nende peamiseks põhjuseks on olnud ju surm,» selgitas Vasakpartei juhatuse liige. 

Talvik ütles, et ta ei võitle kodanikupalga eest, kuid kui vaadata, mis maailmas toimub (keskklass väheneb, inimeste sissetulekud vähenevad, raha ostujõud väheneb, rikkus koondub väga väikse inimgrupi kätte), võiks ühiskond arutada selle üle.

Kas Eesti peaks lubama topeltkodakondsust?

«Kui vaadata Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide topeltkodakondsust, siis ma lubaksin. Kui vaadata mitte Euroopa Liidu riike, siis seda ma ei lubaks,» sõnas Rist. 

Talviku sõnul on topeltkodakondsus keeruline teema ning tema isiklik seisukoht selles küsimuses on suhteliselt konservatiivne. 

Mida teha alkoholiaktsiisiga? 

«Kõige parem, kui aktsiisid oleks Eestis ja Lätis ühesugused. Oleksime pidanud lätlastega rohkem konsulteerima, oleksime pidanud nad aktiisi tõstmisel saada ühte paati meiega,» sõnas Vasakpartei esindaja. Tema ettepanek oleks alkoholiaktsiisiga hetkel mitte midagi teha. 

Talviku sõnul võiks väikepruulikodadele ja siidritootjatele aktiisi ära kaotada. «Näiteks 100 000 liitrini võiks nad toota päris ilma aktsiisita, sealt edasi väiksema aktsiisiga kui suurtootjatel.»

Mida arvavad saatekülalised täiendavatest maksudest, Tallinna-Tartu neljarajalisest maanteest ning milline võiks olla järgmine valitsus, saad teada täispikast debati otseülekandest!

Tagasi üles