Jaaganti valimisradar. Kampaania taustal hõljuvad tumedad varjud (2)

Keskerakonna rahaasjad on punases. Foto Tairo Lutter Foto: Tairo Lutter
Urmas Jaagant
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sumbuurne valimiskampaania tiksub omas rütmis, erakonnad püsivad viisakalt oma territooriumil, vaid vahel üle aia naabrile teravusi hüüdes, aga mitte tema maatükile kippudes. Seepärast toimuvad huvitavamad sündmused valimiste kõrval, kuid need võivad tulemusi siiski mõjutada. Uue nõude sai kaela peaministripartei Keskerakond, jälle ronib lavale VEB-fondi tont.

KESKERAKOND SAI MILJONINÕUDE

Nagu juba arvata võis, ei piisa probleemi ärakaotamiseks sellest, kui Keskerakonna esimees Jüri Ratas nimetab reklaamiärimehe Paavo Pettai 1,27 miljoni euro suurust nõuet erakonna vastu alusetuks. Või et peasekretär Mihhail Korb nimetab seda väljapressimiseks. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon esitas eile Keskerakonnale ettekirjutuse see raha kui keelatud annetus tagasi maksta.

Mida see tähendab? Keskerakonnal on nüüd väga suur probleem. Mõistagi minnakse ettekirjutuse vastu kohtusse. Aga see tähendab lisakulusid erakonnale, millel niigi kaelas varasemad nõuded ja kampaaniaarved. Samas võimaldab kohtuprotsess venitada lõpliku selguse kuhugi tulevikku, ohutusse kaugusse riigikogu valimistest. Ja loomulikult pole välistatud, et kohus otsustab Keskerakonna kasuks.

Aga kui kohtus tuleb kaotus? Keskerakonnal sellist raha kohe kuskilt võtta ei ole, pärast vanalinna kontori müüki pole parteil ka enam märkimisväärset vara. Isegi kui seda summat saaks tagasi maksta mitmes osas, on see nii palju raha, et ilmselt peab Keskerakond proovima saada laenu.

Ja veel... Samas asjas on Paavo Pettai esitamas ka ise kohtusse hagi, et saada kätte 1,2 miljonit eurot, mille Keskerakond Pettaile tema väitel võlgu on.

Keskerakond sai kraesse järjekordse nõude.
Keskerakond sai kraesse järjekordse nõude. Foto: www.skunk.ee

OSSINOVSKI KÕNNIB KÖIEL

Sotside esimees Jevgeni Ossinovski on suutnud erakonna reitingut hoida 10 protsendi peal, saanud erakonda kandideerima mitu tuntud inimest, hoidnud partei koalitsioonis. Aga ikkagi on neid, kes leiavad, et võib-olla vajaks SDE uut esimeest.

Miks? Sest kõigil on meeles erakonna reitingu hiilgeajad, kui see oli stabiilselt 20 protsendi ümber. Ossinovski juhtimisel pole suudetud sinna enam küündida, pealegi kleepus Ossinovski tegevuse kaudu erakonnale külge alkoholiaktsiisi jama. Veel häirib mõningaid sotse, et SDE enda liikmetest vaid veerand näeks Ossinovskit parima peaministrina (Eesti Päevalehe uuring). Järeldus – Ossinovski ripub erakonnal kaelas.

Mis juhul vahetada? Kui erakond ei suuda saavutada Ossinovski välja käidud eesmärki ehk 20 kohta riigikogus. Ilmselt lepitaks ka tulemusega, mis oleks parem kui eelmiste valimiste 15 kohta. Kui aga saadakse vähem, peaks esimees vastutama, mida väidetavalt Ossinovski on valmis ka tegema.

Millal? Siin on oluline arusaamade erinevus. Korraline üldkogu koos juhtkonna valimistega on suvel juunikuus. Selleks hetkeks on läbi nii riigikogu kui europarlamendi valimised. Mõned sotsid aga hellitavad lootust, et kui 4. märtsil läheb kehvasti, siis oleks vaja vahetust juba enne europarlamendi valimisi.

VEB-FONDI TONT KÄIB RINGI

Kuigi vahepeal juba paistis, et VEB-fondi teema nendesse valimistesse lõpp-faasis enam ei sekku, püüab nüüd riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid selle teema siiski koalitsioonist läbi lükata ning sisuliselt selle riigikogu koosseisu viimastel istungitel vastu võtta.

Milles asi? Karilaid on pikalt tegelenud eelnõuga, millega maksaks välja 15 miljonit eurot neile, kel VEB-fondi sertifikaatide eest raha tagasi saamata. Eelnõu käis nagu kord ja kohus ära suures saalis esimesel lugemisel, siis aga – nagu mulle on öeldud –, pidi see jääma riiulisse paremaid aegu ootama. Nüüd kraamis Karilaid selle siiski välja ja soovib saata teisele lugemisele. Sotsid ja Isamaa ei taha selle raha väljamaksmisest eriti midagi kuulda.

Mis edasi? Esmaspäeval arutab eelnõu koalitsiooninõukogu. Möödunud nädalal seda juba arutati, siis leiti, et sinna tehtud muudatusi arvestades võiks seda isegi toetada. Praegu aga pole enam kindel, et lõplikule kokkuleppele jõutaks, sest justiitsminister Urmas Reinsalu on juba öelnud, et tema seda eelnõu ei toeta. Samas Isamaa esindaja õiguskomisjonis Raivo Aeg on olnud toetav. Sisuliselt sama lugu on sotsidega, fraktsioon on justkui toetanud, aga koalitsiooninõukogu tasandil pole toetus kindel.

Miks nii kiire? Kui eelnõu ei jõuta järgmise kahe nädala jooksul vastu võtta, kukub see menetlusest üldse välja, sest praegune riigikogu koosseis lõpetab töö. Uues valimistejärgses koosseisus peaks esitama uue eelnõu ja menetlust tuleks alustada otsast peale.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles