Rõivase rehkendused: EKRE lubadused ampsaks viiendiku riigieelarvest

Taavi Rõivas.

FOTO: Sander Ilvest

Eilses rahvusringhäälingu «Valimisstuudios» sõnas reformierakondlane Taavi Rõivas, et konservatiivide valimislubadused viivad Eesti riigi nelja või viie aastaga pankrotti. Oma väite näitlikustamiseks jagas ta rehkendusi, milles prognoosib EKRE valimislubaduste maksumuseks 2,5 miljardit eurot aastas ehk viiendiku 2019. aasta riigieelarvest.

«Ma olen selle täiesti detailselt läbi arvutanud ja ma ütlen täie vastutustundega, et siin ainuke vaidlus on see, et kas te ajate nelja aastaga Eesti pankrotti sellise programmiga või läheb viies aasta ka veel,» kommenteeris Rõivas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) majandusprogrammi.

«Tegemist on mitte isegi sadades miljonites, vaid miljardites puudujäägiga,» sõnas Rõivas saates. 

Näiteks püüavad konservatiivid valijate poolehoidu lubadustega langetada kütuse- ja alkoholiaktsiise, alandada käibemaksu 15 protsendile ning vähendada kuni 18-aastase lapse ülalpidajate tulumaksu veerandi võrra iga lapse pealt. Et lubadused on kulukad, loodetakse, et neid tasakaalustavad inimestele rohkem kätte jääva rahaga tehtud kulutused. 

Rõivas täpsustas täna Postimehele, et ei saa rehkendusi teha komakoha täpsusega, küll aga on võimalik välja tuua suurujärgud. «Ainuüksi kindlas kõneviisis ja otse numbriga toodud lubaduste kulu on kindlalt üle 2 miljardi aastas (pigem 2,5) ehk ca 1/5 eelarve mahust ja ca 10 protsenti SKTst. Siia lisanduvad mitmed ebatäpselt või tähtajata kirjas olevad, aga samuti kulukad lubadused,» näitlikustas Rõivas. 

Olgu võrdluseks toodud, et selle aasta riigieelarve seaduse eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.

EKRE: vaatame majandust kui elavat organismi 

«Erinevalt Taavi Rõivasest, kelle ettekujutluses riigieelarve arvutamise aluseks on mehaaniline Exceli tabel ehk sisuliselt kahe poolega arvelaud, vaatab EKRE majandust kui elavat organismi, kus mõne maksu langetamine toob riigieelarvesse raha juurde. Kujukas näide siin on riigi tulude tagasitoomine Lätist,» kommenteeris EKRE majandustoimkonna esimees Endel Oja.

Oja nentis, et majandusprogrammi kodanikupaketti kuuluv käibemaksulangetus 15 protsendini toob riigieelarvesse miinust, ülejäänud kolm – ettevõtjapakett, riigireformi pakett ja taristuinvesteeringute pakett – toovad lisatulu. «Konkreetsed arvutused esitame vajadusel koalitsiooniläbirääkimistel,» lisas ta.

Kokkuvõtlikult prognoosib Oja, et teise aasta lõpuks võiks EKRE kodanikupaketi maksumus olla 1,431 miljardit eurot; ettevõtjapakett tooks riigieelarvesse tulu 305, riigireformi pakett 620 ja taristuprojektid 583 miljonit eurot ehk kokku 1,508 miljardit eurot. «Kogu riigieelarve on teise aasta lõpuks plussis 77 miljonit eurot ehk siis umbes sama maht kui täna. Viie aasta pärast näitavad samad arvutused riigieelarve mahu kasvu võrreldes tänasega ligi ühe miljardi euro võrra,» sõnas Oja. 

Rõivase rehkendused

EKRE valimisprogrammi lubaduste maksumuse aluseks on Rõivas võtnud 2019. aasta riigieelarve numbrid.

  • Pensionide kulu eelarves: ca 2 miljardit (EKRE ei täpsusta, kas peavad silmas üksnes vanaduspensione või kõiki), seega saame öelda, et kahekordistamine tooks tavapärasele kasvule ca 1,2 miljardit lisaks. 
  • Käibemaksu laekub 2,55 miljardit, sellest veerand (alandamine 15 protsendile, nagu on EKRE välja pakkunud) on ca 640 miljonit.
  • Kütuseaktsiisi langetamine maksaks ca 100 miljonit.
  • Maanteede ja silla rajamine maksaks ca 250 miljonit aastas. 
  • Tulumaksu laekumise vähenemine kindlasti sadades miljonites, aga siin eeldaks rehkendus detailset infot lastevanemate tulude suurusest. 

«Seega EKRE «kirves» Eestile suurusega 2,5 miljardit aastas ehk 10 protsenti SKTst või enam kui 1/5 eelarvest on suurusjärguna kindlasti adekvaatne rehkendus,» selgitas Rõivas. 

Tagasi üles