Olukorra hinnang: töörabamine

Närviline ootus ja töö. Kandidaadid postitavad fotosid uksekampaaniatest, reitingud segavad kaarte. Aga varsti saab tagasi portsu tulumaksu ning võibolla ka uue presidendivalimise korra.

VALIMISMASINAD KÄIVITUSID

... ja põhjustasid üleüldise vaidluse, kumma suure meediamaja valimisteteemaline veebimäng on rohkem kaldu ja kuhupoole täpselt. Täna või esmaspäeval on oodata ka ERRi valimiskompassi, mis hoiab neil masinatel veel pöördeid üleval.

Mis neil vahet? Postimehe Hääleandjas vastasid poliitikud samadele küsimustele, mis nüüd on lugejate ees. Vastuseks saab vastaja konkreetsed kandidaadid, kes vastasid nendega kõige sarnasemalt. Delfi Valimismootor põhineb erakondade programmides olevatel sõnumitel ja lubadustel ning vastaja saab vastuseks endale sobivaima erakonna.

Miks on selliseid mootoreid vaja? Selliste veebimängude eesmärk on panna inimesi võtma seisukohti mingites küsimustes, millele nad varem ehk ei ole mõelnud. Samuti saada teada, millised kandidaadid valimistel veel osalevad peale nende, kelle majasuurused plakatid äsja tänavail rippusid. Üleüldiselt, teadvustada, et toimuvad valimised, ning mõelda neile küsimustele, mille alusel oma otsus langetada.

Kas neist on abi? Kindlasti. Loetavusstatistika näitab, et inimesed klikivad valimismootoreid ja hääleandjaid usinalt ning saavad neist kui mitte muud, siis teadmise, et varsti on päev, mil tuleks minna valima ja langetada otsus.

FOTO: Skunk.ee

REITINGUD JA ÜLLATUSED

Kantar Emori parteide toetuse uuring oli seekord teistsugune. Inimestele näidati ka nende piirkonnas kandideerivaid nimesid, mis muutis erakondade reitinguid päris tuntavalt. Nagu neljapäeval kirjutasin, on nimekirjad partei üldisest brändist tugevamad sotsidel, Vabaerakonnal, aga eriti Isamaal, kelle üldine toetus kasvab nimede abil enam kui kolm protsendipunkti.

Uuringust leiab aga veel tähelepanu väärivaid fakte.

Toetus Eesti 200-le on eestlaste seas väiksem kui muust rahvusest inimeste seas, vastavalt 6,8 ja 8,5 protsenti. Umbes samasugune oli toetusnäitajate vahe ka jaanuari alguses, detsembris olid need aga vastupidised.

Mida see tähendab? Võimalik, et kui Eesti 200 plakatikampaania pani seda teemat tundlikuks pidavad eestlased lärmi tõstma – ja kaaluma Eesti 200 toetamisest loobumist –, siis venekeelses elanikkonnas ei tekitanud see sugugi nii suurt värinat. Märkimisväärne. Samuti asjaolu, et kaheksa protsendi juures on muukeelsete seas toetus ka vanadele kaladele, nagu sotsid ja Reformierakond.

Kolmandik naisi valib Keskerakonda, kuid Reformierakond on tal kandadel. Kui meeste esimene eelistus kuulub viimastel kuudel kindlalt EKRE-le, siis naised eelistavad Keskerakonda.

Aga... see toetus on vähenenud. Detsembris oli naiste seas toetus Keskerakonnale 36 protsenti, jaanuari lõpus 30 protsenti. Toetus on liikunud Reformierakonna poole, detsembri 25 protsendilt jaanuari lõpuks 29 protsendile.

Maal elavate inimeste seas ei ole suurima toetusega sugugi EKRE, vaid hoopis Reformierakond. Ja see on uus trend.

Veel detsembris oli kõik loogiline, 27 protsenti maainimestest toetas EKREt, Reformierakonda 21 protsenti. Jaanuari lõpuks on Reformierakonna toetus maal kasvanud 26 protsendini, EKRE reiting aga langenud 23 protsendini. Keskerakonna reiting on selle aja jooksul langenud 18-lt 11 protsendile.

MAKSUTORM JÄÄB TULEMATA

Reformierakond on praeguse koalitsiooni tulumaksuvabastuse skeemi nimetanud segaduseks, puntraks, käkerdiseks ja kaoseks ning lootnud, et tulumaksutagastuse aegu – ehk peatselt – peavad inimesed hakkama riigile tulumaksu juurde maksma. Ja ühtlasi muidugi vihastavad Keskerakonna peale. Paistab aga, et nii ei lähe.

Miks? Maksuamet teatas hiljuti, et inimestele tagastatakse 200 miljonit eurot enam makstud tulumaksu. Seda on üle kahe korra enam kui eelmisel aastal. Seega, keskmiselt saab maksumaksja tagasi mitusada eurot.

Kuidas nii? Nagu kirjutas kolleeg Harry Tuul Postimehe majanduskülgedel, olid inimesed nii ettevaatlikud, et pigem maksid iga kuu rohkem tulumaksu ega kippunud riigilt n-ö avanssi võtma. Seega elati nende kuude jooksul pisut tagasihoidlikumalt, kuid saadakse nüüd rohkem raha korraga tagasi.

Mida see tähendab? Ühtpidi näitab see, et inimesed ei hakanud end selle maksusüsteemiga vaevama ja pigem maksid rohkem ega võtnud mingeid riske. Samas näitab see ka, et ega inimesed sellest süsteemist ikkagi aru ei saa. Eriti need, kelle sissetulek jääb 1200–2100 euro vahele, kus maksuvaba miinimum pisikeste astmetega kasvab.

Keskerakonnale on see väga hea uudis. Maksumuudatus sisaldas riske ja juba varem tuli ka välja vigu ja möödalaskmisi. Kui inimesed on nüüd tagasi saadava raha üle pigem rõõmsad, siis on Keskerakonnal aeg kergendatult hingata.

Reformierakonnale on see halb uudis. Inimesed tulid iga kuu toime, isegi kui maksid liiga palju maksu. Nüüd, kui nad raha tagasi saavad, on raske selgitada, miks see Keskerakonna süsteem ikkagi nii halb on ja tuleks uuesti ringi teha.

PRESIDENT HÜPPAB KESET VALIMISI?

Kas keegi mäletab veel, et pea kõik erakonnad rääkisid 2016. aastal pärast viimaseid presidendivalimisi, kuidas selle protseduuri korda tuleb muuta? Põhjuseks mäletatavasti nii riigikogu kui ka valimiskogu võimetus presidenti ära valida. Mingist edasisest arengust valimiskorra muutmiseks pole aga kuulda olnud. Kuni eilseni, mil valmis põhiseaduse asjatundjate raport.

Mis seal kirjas? Kokkuvõttes leitakse, et presidenti peaks valima ainult valimiskogu, mis koosneks riigikogu liikmetest ja omavalitsuste esindajatest. Ehk jääks ära esimene valimisvoor riigikogus. Lisaks pakutakse, et muuta võiks presidendi ametiaega – maksimaalse kahe viieaastase ametiaja asemel võiks olla üks seitsmeaastane ametiaeg.

Mis edasi? Sõltub erakondadest. Järgmised presidendivalimised on 2021. aastal ja et selleks ajaks valimiskorda muuta, tuleks varsti tegutsema hakata. Pole põhjust arvata, et erakonnad tahaksid selle teema nüüd valimiskampaaniasse lisada, kuigi võiks, sest uuest riigikogu koosseisust sõltub, kas presidendi valimise korda muudetakse ja kuidas seda tehakse.