Valimiskompasside ekspert Kristjan Vassil tunnustas Postimehe Hääleandjat (4)
30. jaanuar 2019, 17:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/07/11636048t1hfccd.jpg)
Nädala alguses avalikkuse ette jõudnud Postimehe valimiskompass Hääleandja kasutab maailmas üsna ainulaadset meetodit – keskendub kandidaatidele ja uurib maailmavaatelist ja väärtuspõhist skaalat.
«Ma igal juhul väga tunnustan Postimehe valikut valimiskompass teha ja kasutada teistsugust väärtuspõhist lähenemist. Kompasside üks efekt, isegi kui see ei mõjuta eelistusti muutma, siis see mõjutavad inimesi olema aktiivsed ja võtma positsioone olulistes küsimustes. Inimeste ühiskondlik aktiivsus kasvab ja seda me ju tahamegi,» ütles Kuku raadio saates Vahetund Postimehega Tartu ülikooli prorektor Kristjan Vassil, kes on valimiskompassidest kirjutanud ka oma doktoritöö.
Sel nädalal tuli ka Delfi välja oma valimiskompassiga, mis keskendub valitud erakondade programmilistele lubadustele. Kompassidega manipuleerimise tunnuseid Vassil kummalgi juhul ei näinud. «Ma ei näe et oleks väga kallutatud käitumist või kodeerimist näha. Tulemused on intuitiivsed ja lähevad kokku ootuspärase loogikaga,» rääkis Vassil.
Oma doktoritöös uuris Vassil muu hulgas ka valimiskompassidega ühiskonna mõjutamise võimalusi. Tema sõnul on teoreetiliselt võimalik tekitada käitumuslikke efekte, aga need on üsna tingimuslikud. Vassili sõnul on valimiskompasside mõjule immuunsemad just inimesed, kes innukalt tulevad neid täitma, aga samas altimad mõjule on grupid, kes pigem on passiivsemad.
Valimiskompasside usaldusväärsuse puhul on Vassili sõnul oluline, et need oleksid avatud ehk oleks lahti kirjeldatud kompassi sisemine toimimine ning viis kuidas jõutakse soovituseni. Postimehe metoodikat saab lugeda eraldi artiklist.