Kuidas Hääleandja töötab

Hääleandja hakkab valijaid ja kandidaate kokku viima Postimehe veebikeskkonnas.

FOTO: Postimees

Artiklis selgitame Hääleandja metoodikat ja kirjeldame lahti, kuidas me võrdleme kandidaatide ja valijate antud vastuseid ning neid kokku sobitame. Samuti selgitame seda, kuidas leiame kandidaatidele ja valijatele poliitilisel koordinaatteljestikul asukoha.

Küsimused ja kokkusobivuse arvutamine

Hääleandja kõige esmane ja olulisem eesmärk on vastatud küsimuste alusel viia kokku sarnaste väärtustega valijad ja poliitikud. Küsimused on valitud nii, et nad puudutaksid põhimõttelisi välispoliitilisi ja majanduslikke teemasid või sotsiaalseid väärtusi, mille puhul valijate hulgas on näha selgeid erimeelsusi. Näiteks aborti või homoseksuaalseid paare puudutavad küsimused on valitud selle pärast, et Eesti valijate hulgas on (lähtuvalt nende üldisest enesemääratlusest kas liberaalide või konservatiividena) olemas erimeeldused nendel teemadel. Samas näiteks eutanaasiat puudutav küsimus ei erista viimaste andmete põhjal erineva üldise ideoloogilise määratlusega inimesi üksteisest. See aga ei tähenda, et praegu kerkinud arutelud ei arenda seda ja teisi teemasid edasi nii, et ka siin oleks näha selgeid erinevusi seisukohtades. Sellisel juhul peaksid olema ka need küsimused kaasatud.  

Iga teema ei ole iga üksiku valija või poliitiku jaoks samaväärselt oluline. Seega on kokkusobivuse määratlemisel arvestatud üksnes neid küsimusi, mis on valija jaoks olulised. Vastused igale küsimusele võisid langeda kahele poolsusele ning kokkusobivuse arvutamisel on määravaks nii see, kummal poolusel on vastaja ja kandidaat kui ka see, millised on nende vastused ühe pooluse sees. Oleme eeldanud, et ebakindla positsiooniga vastaja («pigem jah» või «pigem ei») eelistab kindla positsiooniga kandidaati («jah» või «ei»)  rohkem kui kindla seisukohaga valija ebakindla seisukohaga kandidaati. Ebakindel vastus näitab, et seisukoht on vaid osaliselt «jah» või osaliselt «ei». Kindla seisukohaga valija jaoks paikneb ebakindla seisukohaga kandidaat seega antud teemal vastaspooluse suunas. Samal põhjusel ei ole ebakindla seisukohaga vastaja ning ebakindla seisukohaga kandidaadi kokkusobivuse skoor sama suur kui kindla seisukohaga vastaja ja kandidaadi.

Nii võib tekkida olukord, kus kokkusobivuse skoor on näiteks 80 (100 on võimalik maksimum), kuigi valija ja poliitiku vastused on täpselt samad. Hääleandja poolt arvutatud kokkusobivuse skoor ei tähenda seda, et vastajal ja poliitikul oleksid 100% samad vastused, vaid väljendab, kui kindel on võimalik olla, et nende konkreetsed seisukohad on täpselt samad, võttes arvesse seda ebakindlust, mis sisaldub «pigem jah» ja «pigem ei» vastustes. Vastava algoritmi testimisel oli näha, et kokkusobivuse skoorid, mis on suuremad kui 50, on reaalselt väga harva esinevad ning selles kontekstis näitab väärtus 80 erandlikult tugevat sarnasust valija ja kandidaadi vahel.

Kokkusobivuse arvutamise algoritm töötab järgnevalt. Igale vastusevariandile on määratud arvuline väärtus («jah» 4, «pigem jah» 3, «pigem ei» 2, «ei» 1) ning eraldi on ära märgitud need küsimused, kus vastaja või kandidaat on öelnud, et see teema ei ole tema jaoks oluline.

Iga küsimuse puhul, mis on nii vastaja kui ka kandidaadi jaoks olnud oluline, on kokkusobivuspunktid arvutatud järgnevalt.

  • Kui valija ja poliitik on oma vastustes erinevatel poolustel, siis nende väärtushinnangud lahknevad ning kokkusobivuspunktid on negatiivsed lähtuvalt absoluutkaugusest antud skaalal. Näiteks kui vastaja vastus on «pigem jah» (3) ja poliitiku vastus on «ei» (1), siis nende kahe vastuse kaugus on 3-1=2 ning kuna tegemist on vastustega erinevatel poolustel, on kokkusobivuspunktid selle küsimuse puhul -2. Konkreetsete vastusevariantide puhul on punktid seega järgnevad:
    • Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «ei»/«jah», -3 punkti.
    • Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «pigem ei»/«pigem jah», -2 punkti.
    • Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «ei»/«jah», -2 punkti.
    • Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «pigem ei»/«pigem jah», -1 punkt.
  • Kui valija ja kandidaadi vastused on samal poolusel, on kokkusobivuspunktid positiivsed ja määratakse järgnevalt:
    • Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «jah»/«ei», +3 punkti.
    • Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «pigem jah»/«pigem ei», +2 punkti.
    • Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «jah»/«ei», +2 punkti.
    • Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «pigem jah»/«pigem ei», +1 punkti.

Niimoodi arvutatakse välja sarnasuse või erinevuse punktid iga küsimuse puhul, mis on nii valija kui ka kandidaadi jaoks oluline ning liidetakse kokku. Saadud summa jagatakse maksimaalse kokkulangevuse skooriga, mis nende küsimuste puhul oleks olnud võimalik. Näiteks oletame, et nii valija kui ka poliitiku jaoks olid olulised need samad 10 teemat 22-st ning nende puhul tuli kokku +15 kokkusobivuspunkti. Kümne küsimuse puhul oleks olnud võimalik saada maksimaalselt 30 kokkusobivuspunkti. Järelikult on selle valija ja selle kandidaadi kokkusobivus 15/30 ehk +0.5 (ehk 50%). Kui samas olukorras oleks valijale olnud olulised 20 teemat 23-st ning nendest 20-st teemast oleks poliitikule olnud olulised ainult 10, oleks aga lõplik kokkusobivus +0.5 korda 10/20 ehk +0.25 (ehk 25%), st. poole väiksem, kuna pooled teemad, mis olid vastaja jaoks olulised, ei olnud kandidaadile olulised. Seega nende küsimuste osas informatsioon puudub, mille põhjal kokkusobivust (kas tõmmet või tõuget) määrata.

Ideoloogiliste positsioonide arvutamine

Allpool olev tabel näitab, kuidas küsimused jaotuvad kahele ideoloogilisele mõõtmele ning kuidas küsimuste vastused on asukoha arvutamiseks arvuliselt kodeeritud. Lõplik asukoht kummagi mõõtme puhul on punktide summa jagatud vastava mõõtme küsimuste arv korrutatud kahega (kuna iga küsimuse eest on võimalik saada maksimaalselt kaks punkti). Nii jäävad mõlema mõõtme lõpptulemused skaalale -1 (liberaalne või vasakpoolne) kuni +1 (konservatiivne või parempoolne).

Tagasi üles