Väliskomisjoni raport: märkimisväärne osa mõjutustegevusest on kandunud sotsiaalmeediasse

FOTO: Volodymyr Melnyk / PantherMedia / Volodymyr Melnyk/Panthermedia

Võõrriigi sekkumine valimistesse ei ole miskit uut, küll aga on soodsad võimalused levitada valeinfot sotsiaalmeedias andnud mõjutustegevusele täiesti uue mõõtme, tõdesid täna riigikogu väliskomisjon raportit «Valmisolek tõrjuda valimistesse sekkumist lääneriikide näitel» esitlenud väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ning raporti koostaja Keit Pentus-Rosimannus. 

«Mitte ainult valimistesse sekkumine, vaid ka üldse meile nii omase avatud ühiskonna mõjutamine väliste jõudude poolt erinevatel eesmärkidel on täna täiesti uuel tasemel,» sõnas Mihkelson. 

Valimistesse sekkumine kannab endas aga mitmeid suuremaid eesmärke: tekitada umbusku riigi toimimise suhte; luua üldist usaldamatust; vähendada usaldust valimiste ausasse läbiviimisesse; lõhestada rahvast, luua pinnast rahutusteks ja muuta seeläbi riik haavatavamaks; toetada Venemaale meelepäraste poliitikute ja poliitikate positsioone; murendada Euroopa Liidu ja NATO ühtsust ning kõigutada nn traditsioonilise meedia usaldusväärsust.

Ehkki senimaani pole Eesti valimiste läbiviimises süsteemi kordagi tõsiselt ohustatud, ei saa valeinfo leviku ohtudest mööda vaadata, tõdeti raportis. 

Üks näide toodi 14 aasta tagusest kaitsepolitsei aastaraamatust, kus kajastati Venemaa katseid sekkuda Eesti sisepoliitikasse seoses kohalike omavalitsuste valimistega, eesmärgiks ühendada Eesti venekeelsed poliitilised jõud. Aasta hiljem, 2006. aastal toimus ka venekeelse elanikkonna esindamisele pretendeerinud Eestimaa Ühendatud Rahvapartei reform ja ümbernimetamine Konstitutsioonierakonnaks. Tolle erakonna peamisteks rahalisteks ja ideoloogilisteks toetajateks olid Vene Föderatsiooni Tallinna saatkonna diplomaadid, erinevad Moskva linnavalitsuse ametkonnad, Venemaa meedia ja erinevad Vene eriteenistuste kontaktisikud.

Kindlasti ei ole nn traditsioonilised mõjutustegevused ja katsed sekkuda Eesti sisepoliitikasse kadunud, kuid 2017. aastaks on suur osa mõjutustegevusest kandunud laia levikuga digitaalse meedia platvormidele.

Väliskomisjoni raportis on viidatud 2018. aasta juulis avaldatud Oxfordi Ülikooli Interneti Instituudi raportile, mis toob välja, et ametlikult organiseeritud sotsiaalmeedia manipulatsioonid olid sel aastal tuvastavad 48-s riigis (aasta varem oli selliseid riike 28). Detsembis avaldatud Oxfordi ülikooli raport algab nendinguga, et Venemaa Internetiuuringute Agentuur korraldas laiendatud rünnaku USA vastu kasutades elektroonilist propagandat eesmärgiga eksitada ja polariseeruda Ameerika Ühendriikide valijaid.

Prantsusmaa vastavas raportis on kirjeldatud, et kõik hiljutised sekkumiskatsed referendumitesse (Hollandis, Suurbritannias Brexit, Kataloonia nn referendum) ning valimistesse (Prantsusmaa, Saksamaa, USA) on kas otse või kaudselt seotud Venemaaga. 80% mõjutuskatsetest Euroopa Liidu riikides tulenevad Venemaalt, ülejäänud jaguneb Hiina ja Iraani ning riikidega mitteseotud mõjutajate (Jihadistide grupeeringud, eriti DAESH) vahel.

Arvestades Eesti julgeolekuolukorra peamist mõjutajat, on raportis keskendutud Venemaalt lähtuvale mõjutustegevusele. «Praeguse Venemaad valitseva režiimi üks olulisi välispoliitilisi eesmärke on lääneriikide, Euroopa Liidu ja NATO sisemine lõhestamine, ühtsuse lõhkumine. Valimistesse sekkumine on üks viis segaduse tekitamiseks,» seisab raportis.

Valeinfo levitamise levinuim viis on digitaalsetel platvormidel ehk sotsiaalmeedias. «Digitaalsete kontode platvormide puhul mängivad olulist rolli libakontod, aga ka mõjukontod (s.t. reaalsete isikute poolt peetavad kontod ja leheküljed) ning tasulise reklaamina levitatavad postitused Facebookis, YouTube´is ja Instagramis. Eesti puhul on Twitteri kasutajate ring väike ning Twitteri osatähtsus näiteks Facebookiga võrreldes väiksem,» seisab raportis.

Lisaks kuuluvad siia ka ristviitamise allikana platvormid, mis on oma iseloomult loodud desinformatsiooni või propaganda edastamiseks (Sputnik, Russia Today, nttimess.com, ABCNews.com.com, usareally.com jt) ning riiklikult finantseeritud telekanalid.

Sekkumise puhul on leidnud kinnitust, et kanalite kättesaadavusele lisaks mängivad olulist rolli sõnumite massiivsed võimendid. Need jaotuvad laialt võttes kaheks:

1) automatiseeritud bot’id – Twitteri ja Facebooki automatiseeritud libakontod (s.t. kontod, mis teesklevad inimest ja imiteerivat vastavat käitumist), mis paljundavad ning võimendavad kiiresti ja massiliselt desinformatsiooni. Suurbritannia vastavasisulises raportis tuuakse välja, et venekeelsed bot’id postitasid 2017. aasta teises pooles 70% venekeelsetest NATOt puudutavatest sõnumitest;

2) trollid – reaalselt eksisteerivad, kuid enamasti anonüümselt või väljamõeldud identiteedi all esinevad inimesed, kes oma asjasse puutumatute, emotsioone üleskütvate, ärritavate, solvavate kommentaaridega häirivad teiste lehtedel toimuvat arutelu ja/või kes tehtavate postitustega õhutavad pingeid ja teravat vastuseisu. Kõige rohkem tähelepanu all olev «trollivabrik» asub Peterburis ja tegutseb Internetiuuringute Agentruuri nime all. Seal töötavate trollide ülesanne on praegu avalikuks saanud info järgi eelkõige inglisekeelsete postituste tegemine USA erinevate valimiste eel. Sealjuures on märkimisväärne, et desinformatsiooni levitamise eesmärgil tehtud postitused ei lõppenud 2016. aasta presidendi valimistega.

Seni puudub kindel informatsioon, kas taolisi Venemaalt suunatud trollivabrikuid tegutseb ka väljaspool Venemaa territooriumi, ning millistes keeltes peale inglise keele trollid veel massiivseid postitusi teevad.

Käesoleva raporti avaldamisele eelneval nädalal sulges Facebook sadulehekülgi ja kümneid kontosid, mille pidajad esinesid vale-identiteedi all. 

Facebooki toodud selgituse järgi olid leheküljed ja kontod seotud Sputniku töötajatega ning tegid sageli NATO-vastaseid, anti-korruptsiooni või protestiliikumistega seotud postitusi. Teemadeks on lõhestavad, emotsionaalsed teemad ja nende võimendamine: ränne, vähemused, kuritegevus, Euroopa Liidu naeruvääristamine, läänelike väärtuste allakäik jne. Ajalugu puudutavate pingete õhutamine, konspiratsiooniteooriate levitamine, isiklikud rünnakud poliitiku diskrediteerimiseks, kõikvõimalikud «vastu» kampaaniad (EL, NATO, USA, kliimamuutus, samasoolised), üleüldise lääne allakäigu jutlustamine.  

Ühtlasi esitas komisjon omapoolsed soovitused, kuidas valmistuda põhjalikult riigikogu valimisteks märtsis, piirata välissekkumist ja desinformatsiooni levikut.

VÄLISKOMISJONI SOOVITUSED

1. Valeinfo äratundmine

* kui sa ei tunne info levitajat ega ole tema usaldusväärsuses kindel, suhtu edastatavasse informatsiooni kriitiliselt

* jälgi, kas aadress, kust infot levitatakse, on korrektne (desinformatsiooni levitamiseks tehtud lehekülgedel võib olla minimaalne erinevus sellega, mida üritatakse jäljendada. Näiteks: www.bloomberg.ma)

* tee selgeks, kas edastatava uudise pealkiri ja sisu on kooskõlas

* kontrolli otsingute kaudu, kas on teisi levitajaid ja kas need on usaldusväärsed

* kontrolli otsingu kaudu, kas portaal, mille kaudu uudis levib, on usaldusväärne;

Oluline on, et erakonnad (ning riiklikud ametiasutused) peavad ise tagama selle, et nende infosüsteemid oleksid kaitstud ja turvalised.

2. Valeinfo ja valeuudiste levitamise süstemaatiline avalikustamine

Lisaks avalikkuse harimise ning desinformatsiooni ära tundmise oskuste edendamine. Oluline on siin meediaväljaannete roll, kes kõige vahetumalt puutuvad kokku katsetega desinformatsiooni levitada (näiteks Kaitseliidu vabatahtlike eestvedav portaal Propastop). Sotsiaalmeedia monitoorimine ja seal levitatavale desinformatsioonile reageerimine, valeinformatsiooni ümberlükkamine vajab Eestis veel edendamist.

Siia alla kuulub aga ka teadusliku uurimistegevuse toetamine libateabe loomis- ja levikumehhanismide kaardistamiseks ning teadlaste julgustamine rohkem avalikes debattides faktipõhiselt sõna võtma;

3. Meedia ja sotsiaalmeedia eneseregulatsioon

Kõrged, avalikult deklareeritud ja jälgitavad ajakirjanduslikud standardid teabe omatoodangule (allika kontrollimine, rohkem kui ühele allikale toetumine). Selged sisereeglid vahendatud teabele ning reklaamile.

4. Teabepesu andmebüroo 

Püsiva valitsusüksuse määramine välisriigist tuleneva organiseeritud teabepesu ning desinformatsiooni tuvastamiseks ning igapäevaseks võitluseks teabepesuga. Lisaks kaaluda ka vajadust rahapesu andmebüroos spetsiaalse üksuse loomiseks, mis keskendub valimis-eelsele teabepesu rahastamisele kui ründele demokraatliku süsteemi võtmeelemendi vastu- 

5. Reklaami tellija ja finantseerija avalikustamine

(Reklaami)seaduse täiendused, mis reguleerivad digitaalse valimis-eelse poliitilise reklaami, sh erakondadest mittelähtuva valimis-eelse poliitilise reklaami üheselt arusaadavat tähistamist reklaamitarbija jaoks sotsiaalmeedia kanalites (reklaami tellijate ja finantseerijate selge esitamise nõue reklaami kestel vmt).

6. Koostöö Facebooki, Twitteri, YouTube´iga

Erakondade rahastamise järelevalve komisjonile või vabariigi valimiskomisjonile täiendavate ülesannete ja volituste andmine või vajaduse tekkel ad hoc parlamendi uurimiskomisjoni loomine: et tuvastada teabepesuks kasutatud raha ja info liikumise ahelad ning algallikad; eeldab mh järelepärimisi ja koostöösoovi globaalsetelt sotsiaalmeedia firmadelt.

7. Ringhäälinguseaduse muutmine

Ringhäälinguseaduse muutmine lihtsustamaks valimiseelse teabepesuga, desinformatsiooni levitamisega tegelevate meediakanalite leviku tõkestamist;

8. Rahvusvaheline koostöö

Rahvusvahelises koostöös seadusandliku raamistiku loomine võitluseks teabepesu ning libateabe kasutamise vastu relvana pingete õhutamiseks.

Läbipaistvusnõuete järgimise kohustuse seadmine sotsiaalmeedia platvormidele nende suhtluses teabelevitajate (KYC – Know Your Customer) ning eetikanõuete järgimise kohustuse seadmine sotsiaalmeediaplatvormidele nende suhtluses kasutajatega (COE – Code of Ethics);

9. Rahvusvahelise koostöö institutsionaliseerimine

Püsiva koostöö- ja infovahetusraamistiku loomine liberaalsete demokraatiate vahel parimate valimis-eelse teabepesu vastaste praktikate vahetamiseks ning regulatsioonide ühtlustamiseks. Omavaheline regulaarne infojagamine võib oluliselt parandada erinevate riikide võimekust ohte ära tunda ja nendele reageerida;

10. Seadusandlik lahendus deep fake materjali leviku peatamiseks

Hetkel ei ole teadaolevalt üheski Euroopa Liidu riigis kiiret ja toimivat seadusandlikku lahendust nn deep fake materjali leviku peatamiseks. Eestil on võimalus olla selle olulise probleemi ennetamisel teenäitajaks. Seni ei ole veel ühtegi näidet, kus deep fake’i oleks edukalt valimise mõjutamiseks kasutatud, kuid tegu on sekkumise viisiga, mille võime väga suurt segadust tekitada, on märkimisväärne.

Oluline on mõista, et valimistesse sekkumise puhul on vastaseks riiklikult koordineeritud ja organiseeritud tegevus. Edukas vastuastumine sellele eeldab (lisaks tugevatele meediaväljaannetele, haritud meediatarbijatele ja ärksale kodanikuühiskonnale) samuti riiklikult organiseeritud samme.

Väliskomisjoni raporti koostaja on Keit Pentus-Rosimannus. Väliskomisjoni raportit arutanud komisjoni koosseis on: Marko Mihkelson (komisjoni esimees), Andres Herkel, Oudekki Loone, Mart Nutt, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas, Valdo Randpere, Anne Sulling, Vladimir Velman.

Tagasi üles