Jaaganti valimisradar. Suurte heitlus on alanud (9)

Parem tulevik. Ei, minevik. Ei, ikka tulevik. Foto: Mihkel Maripuu
Urmas Jaagant
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olukorra hinnang: rahasadu

Üllatus nr 1: erakondade nimekirjad on riskivabad. Üllatus nr 2: Postimehe peatoimetaja läks poliitikasse. Mitte-üllatus nr 1: parteid lubavad taas rahamägesid.

ASTUGE JALUST, NÜÜD ALGAB!

Nädalavahetusel pidasid oma poliitkõned nii Reformierakonna juht Kaja Kallas kui ka Keskerakonna juht Jüri Ratas. Mõlemad rääkisid enda erakonna kõrval märkimisväärselt palju ka oma suurimast konkurendist. See on selge märk, et suurte heitlus on alanud.

Miks? Sest lõpuks tuleb ikkagi võidelda sellega, kes on sinu kaalukategoorias. Nende vahel otsustatakse esikoht. Teistele parteidele jääb nüüd võimalus proovida suurte vahelt välja paista.

Millest räägiti? Kumbki püüab valijatele selgeks teha, et suurim konkurent on just see, kes viib Eestit «tagasi», nemad ise aga «edasi». Huvitav on, et Keskerakonda Eesti tagasiviimises süüdistava Reformierakonna valimisreklaam räägib sellest, kuidas vanasti oli kõik parem.

Oluline nr 1: vastastikune kriitika ei olnud ülemäära kuri. Võib eeldada, et mõlemad püüavad üksteist sakutada nii, et kui äkitselt vaja, saab koalitsiooniläbirääkimistel viha ja solvumiseta kätt suruda.

Oluline nr 2: Keskerakond viskas erakonnast välja 14 parteisse astunud kriminaali, kellest kirjutas hea kolleeg Martin Laine.

Aga lubadused? Kattuvust on kahe valimisvõidule pretendeerija programmis omajagu: õpetajate palgatõus, tasuta lasteaiakohad, digiregistratuuri valmis saamine, pensionitõus.

Reformierakonna programm on oodatult kaldu maksude ja majanduse poole, mida Kallas peab valimiste põhiteemaks. Raske on aga näha selle teema esile kerkimist, kuna riigi majandusel läheb tervikuna hästi.

Keskerakonna programmis domineerivad tervishoiuteemad, sotsiaalvaldkond, eakate toetamine. Peaministriparteile on aga peaaegu kohustuslik katta kõik valdkonnad. Valitud suund on jätk sellele, mida Keskerakond alustas juba tükk aega tagasi, kui ütles esimest korda välja erakorralise pensionitõusu lubaduse.

Hiid-Jüri ja Hiid-Kaja
Hiid-Jüri ja Hiid-Kaja Foto: www.skunk.ee

VÄIKSEMATE LAAGRIS...

... oli samuti omajagu sagimist.

Isamaa programm sai lukku täna. Ka sealt leiab oodatud asjad: praegune kodakondsuspoliitika jäägu paika, sammsammuline üleminek eestikeelsele koolile, kogumispension vabatahtlikuks, idapiirile esmane tõke immigratsiooni takistamiseks, maksurahu.

Eesti 200 pani paika oma programmi, aga mitte veel nimekirja, mida sätitakse sisuliselt viimase hetkeni. Nad on lubanud välja panna täisnimekiri ja see läheb lukku homme. Programm on kirju ja vähekonkreetne, kuna enamik dokumendi vaatest on – nagu lubatud – pikemalt ette kui neli aastat. Kesksel kohal on aga majandus.

Vabaerakond kinnitas oma 125 kandideerijaga täisnimekirja ning ka programmi, mille keskmes tulumaksu langetamine, tasuta lasteaiakohad, Rail Balticu ümbersuunamine, üksikvanema toetuse suurendamine, päästjate palgatõus.

PEATOIMETAJA POLIITIKASSE

Seismograafid registreerisid eile korraliku värina siinsamas Postimehe toimetuses, kui senine peatoimetaja Lauri Hussar teatas liitumisest erakonnaga Eesti 200 ning kandideerimisest valimistel.

Miks just nüüd? Hussar kinnitas, et mõtles nädala jagu ja otsustas reedel. Jutud sellest, et ta võib Eesti 200ga liituda, ringlesid aga juba enam kui pool aastat. Küsimus on, miks jäi otsus nii hilja peale, kui kampaania on juba alanud.

Miks selline samm? Hussar põhjendas oma otsust nii, nagu seda ikka tehakse – murega Eesti tuleviku pärast. Kuigi ta seda välja ei ütle, on tal minu andmetel käes üsna kindel diil riigikogukoha saamiseks, muidugi juhul kui Eesti 200 parlamenti pääseb. Väidetavalt on ta üldnimekirjas teisel kohal ning kandideerib Mustamäe-Nõmme piirkonna esinumbrina.

Kas teda võib saata edu? Ajakirjanikel on läinud nii ja naa – mõni on osutunud edukaks poliitikuks, teine jälle mitte. Üldise tuntuse pealt on aga väga raske ennustada Hussari tulemust, kui ta konkureerib Nõmmel seal kandideerivate endiste linnaosavanemate ning ekrelase Martin Helmega või Mustamäel näiteks linnapea Taavi Aasaga.

Postimehe sõltumatus? Ajakirjaniku poliitikasse mineku puhul jääb alati õhku küsimus, kas ta oli oma lugudes või muudes meediaotsustes objektiivne. Seda võimendab asjaolu, et Hussar tegi vahetuse päevapealt, jätmata kahe ameti vahele puhveraega. On fakt, et Eesti 200 manifest möödunud kevadel ilmus just Postimehes. Samas varivalitsust teeb Eesti 200 konkureeriva meediamaja Delfi portaalis.

Kui soovid lugeda minu põhjalikumat Valimisradarit veel enne kui need, kes loevad seda siit, siis telli endale postkasti Valimisradari uudiskiri. Ülevaatlikem ja kiireim viis end enne valimisi poliitikas toimuvaga kurssi viia!

Tagasiside ja ettepanekud on oodatud aadressile poliitikaradar@postimees.ee.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles