/nginx/o/2018/11/18/11585217t1h2613.jpg)
Kuku raadio «Poliitikaguru» erisaade võtab iga kuu kaupa luubi alla alanud poliitika-aasta, mõistagi ennustatakse ka uue võimuliidu koosseisu pärast märtsikuiseid riigikogu valimisi.
«Poliitikaguru»: uus koalitsioon sünnib keeruliselt ja vastuoluliselt (1)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
2. jaanuar 2019, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jaanuaris tasub pilku peal hoida Brexitil, siis veebruaris kulmineerub Eesti parlamendivalimiste kampaania: kuu lõpus algab eelhääletamine, valimispäev on 3. märtsil.
Kuupäevadest hägusam on aga võimalik valimiste põhiteema – telg, mille ümber erakonnad koonduvad ning pooled eristuma hakkavad.
Mäletatavasti oli 2007. aasta riigikogu valimistel põhiteemaks Eesti viie rikkama riigi sekka viimine, 2011. aastal riigi ja rahanduse korrashoid, aastal 2015 julgeolek.
«Poliitikaguru» saates ennustati, et tänavuste riigikogu valimiste põhiteemaks võib saada majandus ja valitsuse hakkamasaamine (Keskerakond ütleb, et kõik on hästi; Reformierakond väidab vastupidist) või migratsiooniküsimus (ränne, Eesti kui eestlaste elamisruumi säilitamine).
Reformierakonnale kasulikele majandusteemadele annaksid hoogu ebastabiilsed börsid. Keskerakonnale on soodsaks pinnaseks praegune stabiilne ja keskmisest parem majanduslik olukord, kus palgakasv on kiire ning peaminister Jüri Ratasele ei ole selles küsimuses põhjust etteheiteid teha.
Samas soosib taoline ühe suure teema, konflikti puudumine olukorda, kus eri grupid hääletavad ja käituvad oma sisemise kompassi järgi lähtuvalt sellest, mis on neile kõige olulisem. Teisalt võib taoline stabiilne olukord mõjuda kehvasti inimeste valimisaktiivsusele.
«Poliitikaguru» saatekülaliste hinnangul ületavad valimiskünnise Keskerakond, Reformierakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), Eesti 200 ja Isamaa. Vähemalt kümme kohta parlamendis saab neli erakonda.
Praeguse seisuga on valitsuse kokkupanemiseks teoreetiliselt kõige paremad võimalused Keskerakonnal. On variant teha ka Keskerakonnale kambakas, kui Reformierakond suudab piisavalt kaasamõtlejaid koondada ning lükata Keskerakonna opositsiooni.
Võimalikud koalitsioonid:
- Keskerakond ja Reformierakond (esmapilgul lihtne ja loogiline, et kahepeale saadakse tõenäoliselt 53-54 kohta).
- Keskerakond, SDE, Isamaa (praegune koalitsioon, mis eeldab, et Isamaa peab pääsema riigikokku. Samas on oht, et riigikogu enamuseks vajalikud 51 häält ei pruugita kokku saada).
- Keskerakond, SDE, Eesti 200 (eeldusel, et Eesti 200 ületab valimiskünnise).
- Keskerakond ja EKRE
- Reformierakond ja EKRE
Missugune kombinatsioon siit tõeks saab – ning välistatud pole veel mõni täiesti uus variant – sünnib saatekülaliste hinnangul uus koalitsioon keeruliselt ja vastuoluliselt.
Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon soosiks olukorda, kus suuri põhimõttelisi küsimusi koalitsioonikõnelustel lauale ei jää. Samas võib valitsusliidu sünni takistuseks saada valimistel saadud mandaatide vahe. Kui emma-kumma erakonna ülekaal on suurem kui 7-8 kohta, on ka koos valitsemine tõenäolisem. Väiksema vahe puhul sunnib poliitiline loogika opositsiooni või Reformierakonda pingutama, et Keskerakond ei saaks valitsust moodustada ning et nemad saaks omakorda pärast Ratase eeldatavat läbikukkumist võimaluse katsetada valitsuse moodustamist, kõlas mõttena «Poliitikaguru» saates.
Mida toovad aga Euroopa Parlamendi valimised ning kogu ülejäänud poliitika-aasta, kuula lähemalt Kuku raadio saatest «Poliitikaguru».