Reformierakond on oma lahingurivi paika saanud ja see on huvitav; selgub Edgar Savisaare saatus, kas tuleb kohtus edasi käia või mitte; rändepakt sai rohelise tule ja mõjutab Eesti poliitikat edasi.

Veel enne paarinädalast jõulurahuperioodi poliitikas saavad mõned asjad selgemaks ning näitavad, et jaanuar tõotab tulla tuline.

SAVISAARE OTSUS

Homme tuleb riigikohtult otsus, kas kohtupidamine Edgar Savisaare üle saab jätkuda või mitte. See on juba määrava tähtsusega hetk. Maakohus otsustas, et Savisaare üle ei saa kohut pidada, ringkonnakohus oli aga vastupidisel seisukohal – saab küll. Riigikohtul on nüüd viimane sõna.

Miks see oluline on? Eesti üks tähtsamaid protsesse ühe aegade mõjukaima poliittegelase üle on seisus, kus me ei tea, kas ta siis on korruptant või ei ole. Aga vastust oleks vaja. Ja seda saab anda ainult kohus. Selleks omakorda on vaja, et protsess ka päriselt toimuks, aga samas mitte kellegi elu ja tervise hinnaga.

Mis on variandid? Neid on suures plaanis mõistagi kaks. 

Savisaar ei ole kohtukõlblik. Sellisel juhul jätkub protsess ilma temata ja meil jääb saamata selge vastus, kas Savisaar pani toime kuritegusid või ei. Korruptsioonisüüdistuste teised osalised ehk altkäemaksu andmises kahtlustatavad ärimehed on endiselt kohtu all. Nende protsesside kaudu saame osaliselt siiski aimu, mis võis toimuda. Kui selgub, et ärimehed jäävad altkäemaksu andmises süüdi, on selge, et pidi olema ka keegi, kellele kuritegelikult raha anti.

Savisaar on kohtukõlblik. Protsess tema üle jätkub ja säilib lootus, et saame loodetud vastused. Aega on läinud aga palju ning see tähendab, et ähvardab oht mõistliku menetlusaja möödumisest. Samuti võivad mõned võimaliku kuriteo episoodid aeguda. Vahetub ka prokurör, sest Steven-Hristo Evestus otsustas hiljuti ametist lahkuda.

Savisaare protsess 

FOTO: Skunk.ee

NIMEKIRI „KIKU KINDLALT RIIGIKOKKU”

Reformierakond on esimesena avalikustanud oma täisnimekirjad riigikogu valimisteks. Vaatame, mida võib nimede järjestuse tagant välja lugeda.

Pean saama riigikokku, muidu suren. Võite juba õnnitleda endist tippsuusatajat, värsket reformierakondlast Kristiina Šmigun-Vähit, kes on taganud endale koha riigikogus.

Kuidas? Šmigun-Vähit noolis ka Keskerakond, aga tema valis oravad. Põhjust näeme nüüd: ta on Reformierakonna kesklinna piirkonna nr 4 ja üleriigilise nimekirja nr 3.

Mida see tähendab? Kui Šmigun-Vähi ei peaks piirkonna neljandal kohal mingil põhjusel piisavalt hääli saama, et otse riigikokku pääseda, siis üldnimekirja kolmas koht viib ta kompensatsioonimandaadiga päris kindlasti parlamenti. Et Reformierakond talle topeltgarantii andis, näitab, et Kiku kandideerima tulekul oli selge hind: raudkindel koht riigikogus.

Ankrumehed Siim Kallas ja Taavi Rõivas. Üldnimekirja päris lõpust leiame 124. ja 125. kohal suurnimed Siim Kallase ja Taavi Rõivase.

Miks nii taga? Puhas kalkulatsioon. On üpris kindel, et mõlemad koguvad parlamenti saamiseks vajaliku hulga hääli ega vaja kompensatsioonimandaati. Seega saab üldnimekirja kõrgemaid kohti jätta neile, kes on piiripealsed – kas pääsevad sisse või mitte. Samas on risk, et kumbki neist teeb Rannar Vassiljevit. Endine sotside minister oli samuti endas kindel ja lasi end üldnimekirja lõppu panna, kuid sai mõnikümmend häält vähem kui tarvis ega pääsenud riigikokku.

RÄNDEPAKTI LÕPP-VAATUS

ÜRO peaassamblee võttis vastu ränderaamistiku, mille poolt hääletas 152 riiki, vastu oli viis. Ka Eesti oli poolt. Bravuurikalt dokumendi vastu võidelnud valitsusse kuuluv Isamaa lubab veel nüüdki, et kaalutakse edasisi samme, kuigi lahing on läbi.

Mis variandid on? Ega olegi. Kuna tegu pole leppega, pole siin midagi isegi kohtusse anda. Priit Sibul ütles eile, et «Isamaa sõnum on, et valitsuse mandaadita tegutsemisel on ilmsed tagajärjed». Millised need on, püüdsin eile välja pressida ka justiitsminister Urmas Reinalult, aga vastust ei saanud. Ilma selge plaanita näivad Isamaa sõnad lihtsalt rusikaga vehkimisena.

Kui soovid lugeda minu põhjalikumat Valimisradarit veel enne kui need, kes loevad seda siit, siis telli endale postkasti Valimisradari uudiskiri. Ülevaatlikem ja kiireim viis end enne valimisi poliitikas toimuvaga kurssi viia!

Tagasiside ja ettepanekud on oodatud aadressile poliitikaradar@postimees.ee.