Mikser: kollektiivne massipsühhoos on liidrite poolt ülesköetav ja ka mahavõetav
Kuku raadio «Poliitikaguru»

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Välsiminister Sven Mikser.

FOTO: Konstantin Sednev

Kuula artiklit

Vastandumise ohjamisel on võtmeroll poliitikutel – kollektiivne massipsühhoos on arvamusliidrite poolt ülesköetav ja ka mahavõetav, sõnas välisminister Sven Mikser (SDE) pühapäevases poliitikanädalat kokkuvõtvas Kuku raadio saates «Poliitikaguru». 

«Oleme liikumas järjest suurema poliitilise vastandamise teel. Üksikud sündmused illustreerivad laiemaid, pikemaajalisemaid protsesse,» võttis välisminister Sven Mikser kokku viimasel nädalal kõneainet pakkunud sündmused: EKRE piketil eurosaadik Indrek Tarandi ründamise ning välismaalasest naise kividega loopimise Tallinnas Stroomi rannas. 

«Inimesed, kelle poole kokkutulnud vaatavad, ei ole võtnud selget moraalset seisukohta: et need plakatid, kus kujutatakse poomist, vägivalda ei ole okei; vägivald ei ole okei,» viitas Mikser esmaspäevasele EKRE piketile. «See moraali erosioon, mis on toimumas, on erakordselt traagiline, ohtlik,» lisas minister.

Miks läksid sotsiaaldemokraadid EKRE piketile? «On oluline, et üritaksime omavahel rääkida erinevate positsioonide vahel,» sõnas Mikser, toonitades, et üksikisikutel ja organisatsioonidel on roll ja vastutus debati kulgu suunata. «Kollektiivne massipsühhoos on liidrite, juhtide, arvamusliidrite poolt ülesköetav ja ka mahavõetav,» toonitas välisminister.

Minister tunnistas, et näha võllapuu otsas rippuvat mikserit polnud inimlikult meeldiv. «Sotsiaalmeedias kohtab sama hullu või isegi veel hullemat. Mitte ühe korra ja üksikjuhtumina, vaid täiesti trendina. Selline trollimine kannab üht eesmärki: et need hääled vaigistada. Et inimesed tunneksid, et kaasneb oht neile endile, lähedastele.»

Mikser nentis et 5-10 aastat tagasi sellist asja poliitikas ei kohanud. «Oli kirglikke vaidlusi, emotsionaalseid debatte parlamendis, parlamendi ees. Sellist pimeduse pealetungi, mida poliitiliselt tagant kihutatakse, õhutatakse, pole mina varem näinud.»

«Kollektiivne massipsühhoos on liidrite, juhtide, arvamusliidrite poolt ülesköetav ja ka mahavõetav,» ütles Mikser kokkuvõtteks. 

«Radikalismi tõus algas suuresti retoorikaga, et poliitiline korrektsus on kurjajuur: sellest tuleb vabaneda, kõigest tuleb rääkida, nagu on.» Kas igasuguse filtrita, faktitäpsuseta asjadest rääkimine on tõde, on eraldi küsimus. Enamasti on tegu moonutatud infoga, leiab Mikser. 

Rünnakul poliitilisele korrektsusele on aga palju suurem mõju, kui pealtnäha võib tunduda. Mikseri sõnul on see pikaajaline ja ohtlik mõju. Nii räägitakse näiteks palju USA president Donald Trumpi retoorika pikaaegsest mõjust.

Oluline roll on ka sotsiaalmeedial, mis võimaldab infomullis elades järjest enam «keskteest» eemale liikuda. «Inimesed elavad järjest rohkem algoritmide poolt kontrollitud personaliseeritud infomullides, mis võimendavad nende eelarvamusi, hoiakuid,» nentis Mikser. 

«Inimesed elavad järjest rohkem algoritmide poolt kontrollitud personaliseeritud infomullides, mis võimendavad nende eelarvamusi, hoiakuid,» 

Nii võideldakse tänapäeval mitte selle nimel, kes suudab kõnetada suuri masse, vaid et jõuda inimesteni, kes on vastuvõtlikud ideoloogiale ja kasutatavale kõnepruugile.

Saatejuht Erik Moora tõi välja, et palju kasutatakse vägivallale suunavat keelekasutust ning moonutatud infot tõerääkimise sildi all. «Oleme kuulnud peade veeremisest, seadusandlike algatuste kirjeldamist nii, nagu ränderaamistik käivitaks massiimmigratsiooni – see ülepingutatud jutt on äärmiselt kaugel tõest.»

Kuula täispikka «Poliitikaguru» saadet siit: 

Poliitikaguru 2018-12-02

Tagasi üles