Galerii ja video: EKRE piketil rünnati Indrek Tarandit
Täiendatud kell 19.40!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

EKRE pikett riigikogu ees muutus vägivaldseks, kui sündmuskohal viibinud Postimehe fotograafi sõnul tõmmati eurosaadik Indrek Tarand jõuga lavalt maha. Indrek Tarandi sõnul löödi teda kuus korda jalaga ning kriimustati veri välja.

EKRE pikett riigikogu ees läks vägivaldseks, meeleavaldajad kiskusid eurosaadiku Indrek Tarandi lavalt alla.

FOTO: Tairo Lutter

EKRE juht Mart Helme heitis võimupoliitikutele ette, et nad tulevad piketile ja nõuavad sõna. «Mis te tulete siia provotseerima?» küsis ta meeleavaldajate heakskiidu hüüete saatel. Helme ironiseeris meedia üle, kes kirjutab kindlasti, et kohal oli vaid käputäis eakaid.

Riigikogu liige Henn Põlluaas parastas hiljem laval esinedes, et sotsid on «saba jalge vahel uttu tõmmandu». «Sotside koht ongi udus, sest muidu nad külvavad surma,» kinnitas ta.

Jaak Madissoni sõnul oli Tarand purjus ja agressiivne ning tuli nende koosolekut segama ja provotseerima. «Kui poleks olnud Ivari Padarit, kes teda oma kehaga kaitses, siis oleks ta siit ära läinud mitte valge inimese näoga,» ütles ta kõnet pidades. Madisson nõudis, et sotsid aetaks valitsusest minema. Ka lubas ta, et välisminiser Sven Mikserile esitatakse süüdistus riigireetmises.

EKRE nõunik Urmas Espenbergi sõnul anti Tarand üle politseile.

EKRE pikett riigikogu ees läks vägivaldseks, kui EKRE poliitnõunik Urmas Espenberg eurosaadik Indrek Tarandi lavalt alla kiskus.

FOTO: Tairo Lutter

Korduvalt kasutasid EKRE poliitikud oma sõnavõttudes värvikaid fekaalidel põhinevaid maakeelseid võrdlusi, mis kuulajatele meeldisid.

EKRE pikett riigikogu ees läks vägivaldseks, meeleavaldajad kiskusid eurosaadiku Indrek Tarandi lavalt alla.

FOTO: Tairo Lutter

EKRE ja Tarand esitasid teineteise peale politseile avalduse

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas politseile rahumeelset meeleavaldust Toompeal segama tulnud eurosaadik Indrek Tarandi tegevuse kohta avalduse.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuurile saadetud avalduses palub EKRE alustada menetlust Indrek Tarandi suhtes karistusseadustiku 158. paragrahvi alusel, sest ta takistas seaduslikult korraldatud avalikku koosolekut ja lõhkus korraldajale kuuluva mikrofoni.

Ka Tarand tegi vahejuhtumi kohta politseisse avalduse.

Põhja prefektuur ütles ERRi päringule vastates, et aset leidnud vahejuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks alustati koos prokuratuuriga kriminaalmenetlust karistusseadustiku avaliku korra rasket rikkumist käsitleva paragrahvi alusel.

«Riigikogu ees toimunud meeleavaldusel tekkis füüsiline konflikt ning politseinikud kuulasid kannatanuna üle Indrek Tarandi. Sündmuskohal väideti, et ta võib olla alkoholijoobes. Korrakaitsjad kontrollisid tema joovet ning mees oli kaine. Edasise uurimise eesmärgiks on selgitada välja kõik juhtunu täpsemad asjaolud,» ütles Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.

Madison: kui keegi Tarandit jalaga lõi, vastutab ta selle eest ise

Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madisoni sõnul oli Tarandi käitumise puhul tegemist selgelt korrarikkumisega.

«Selline tegevus on karistatav karistusseadustiku paragrahvi 158 kõige 1 järgi, mis on seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamine. Tegemist oli väga agressiivse provotseeriva käitumisega, kus segati rahulikku meeleavaldust ja selline käitumine Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme poolt ei ole väärikas ega seaduskuulelik,» ütles Madison.

Ta lisas, et Tarand lõhkus avalikul koosolekul kasutatud mikrofoni, tekitades sellega erakonnale 50-eurose kahju.

Madisoni sõnul ta isiklikult ei näinud, et Indrek Tarandit oleks jalaga löödud.  «Kui selline asi tõesti aset leidis, siis iga inimene vastutab isiklikult oma tegude eest ja seda uurib juba politsei. Aga mina seda ei näinud,» lausus ta.

Madison viibis vahejuhtumi ajal ise sündmuskohal ja kirjeldas juhtunut nii: «Et lõpetada korrarikkumine, seal ümber viibinud mõned inimesed võtsid ta lava peale maha ja rahva seast viidi Indrek Tarand eemale.

Madisoni hinnangul on raske kommenteerida, miks läks Tarand lavale ja haaras mikrofoni.

«Samas see ei üllata, sest teatavasti on sotsiaaldemokraadid olnud alati provotseerivad ja tänane juhtunu on kindlasti üle piiri minek, mis muudab poliitilist kultuuri halvemuse suunas. Võib-olla oli Tarandi eesmärk saada labaselt avalikku tähelepanu ja reklaami kolm kuud enne valimisi. Eks seda hindavad juba valijad, kas selline reklaam on väärikas europarlamendi liikmele,» ütles Madison.

Ratas taunis toimunut

Peaminister Jüri Ratas taunis täna toimunut. «Eesti rahvas on alati suutnud väljendada oma meelsust rahumeelsel teel. /.../  Mõistan hukka igasuguse vägivalla oma seisukohtade kaitsmisel ning oponentide ründamisel. Käte ja jalgade asemel peavad kõnelema meie suud, pead ja südamed,» kirjutas ta sotsiaalmeedias.

Isamaa erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul ei tohi poliitiline kultuur muutuda löömingukultuuriks. «Peame õigeks inimeste kaasamist poliitikasse ja rahumeelsete poliitiliste meeleavalduste korraldamist. Samas lasub meeleavalduste korraldajatel alati vastutus tagada nende rahumeelne kulgemine. Igasugune vägivald poliitikas tuleb kindlalt hukka mõista. Kaklusest riigikogu ees on ainult üks samm kakluseni riigikogu sees. Eesti ei peaks astuma nende riikide hulka, kus poliitilisi erimeelsusi lahendatakse füüsilise jõu abil,» teatas Seeder.

Riigikogu juhatus mõistab hukka igasuguse vägivalla  

Riigikogu juhatus mõistab üheselt hukka täna Lossi platsil toimunud meeleavalduse käigus aset leidnud vägivalla juhtumi.

«Igasugune vägivald demokraatlikus õigusriigis on lubamatu,» märgitakse juhatuse avalduses. «Demokraatia tähendab sõnavabadust ja mitte mingil juhul vägivalda. Inimene, kes demokraatlikus riigis kasutab vägivalda, häbistab Eesti riiki.»

Riigikogu juhatus on seisukohal, et ühiskonda kooshoidvat ühisosa on võimalik saavutada vaid vastastikku lugupidava mõttevahetuse käigus. Isegi Eesti ajaloo kriitilistel momentidel on seni suudetud vägivallast hoiduda. 

Riigikogu juhatus märgib, et parlament on koht, kus esindatakse erinevaid ühiskonnas leiduvaid arusaamu ja peame olema valmis kuulama mitte ainult seda, mis kuulub meie maailmapilti, vaid ka teisi arvamusi.


Riigikogu täiskogu kogunes täna õhtul täiendavale istungile, et menetleda ränderaamistiku eelnõud. Enne istungit korraldas EKRE hommikul kell 10 Toompealemeelevalduse ÜRO rändepaktiga liitumise vastu.

Istungi ainsaks päevakorrapunktiks on 39 riigikogu liikme esitatud riigikogu avalduse «ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta» eelnõu (758 AE) esimene lugemine.

Avalduses on kirjas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, eelnõu kohaselt toetab riigikogu ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist. 

Reedeõhtusel riigikogu väliskomisjoni istungil sai viie fraktsiooni esitatud 15 muudatusettepanekust toetuse seitse, nende seas ka Reformierakonna plaan viia otsustamine ÜRO ränderaamistiku toetamise üle riigikogust tagasi valitsusse.

Loe ka: «Kuidas ÜRO rändepakti arutelust sai valitsuskriis»

Mis on rändeleping?

ÜRO migratsioonileppes on kirjas, et tegemist pole seaduslikult siduva tekstiga, vaid nii-öelda arengukavaga. 31-leheküljelises dokumendis on üldsõnaliselt loetletud 23 eesmärki migratsiooni paremaks haldamiseks maailmas, sealhulgas näiteks migrantide inimlikumaks kohtlemiseks.

Kriitikud kardavad, et dokument kohustab riike pagulastele uksi avama ja soodustab massiimmigratsiooni, pooldajad aga väidavad, et otseseid kohustusi see kaasa ei too, pigem tagab see riikide vahel parema koostöö, et massiimmigratsiooniga paremini hakkama saada.

Kvoote dokument kaasa ei too. Riikidel on võimalik lepet toetamast loobuda, ilmselt mõni seda võimalust ka kasutab.

Tagasi üles