Paet: erinevalt Eestist ei tekita ÜRO ränderaamistik Soomes elevust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Urmas Paet

FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX

Kuula artiklit

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet kirjutab sotsiaalmeedias, et erinevalt Eestist ei tekita ÜRO rändedeklaratsioon Soomes poleemikat.

«Miks kellelgi ei tekita ühtki küsimust, miks näiteks Soomes pole see temaatika elevust tekitanud, olgugi, et ka neil on kevadel valimised. Küsimus on ilmselt poliitilise kultuuri paksuses ja kogemuses,» kirjutab Paet. «Valimiskampaaniasse lihtsalt ei kista Soome rahvusvahelist usaldusväärsust, eriti kui sisuliselt on tegemist deklaratsiooniga, mis ei loo ühtki kohustust.»

«Seega - valitsus asugu otsustama ja lõpetagu ÜRO rändedeklaratsiooni ülemüstifitseerimine,» manitseb Paet. «Eesti ühiskonna ees on palju sisulisemaid ja pakilisemaid probleeme. Ja pole mõtet pugeda kunstlikult tekitatud konsensussoovi taha. Selleks on selles küsimuses niikuinii liiga hilja. Aga riigi rahvusvahelisest mainest ja meie sisemaisest rahust on edasise jorutamise korral veel kaotada küll.»

Paeti hinnangul on ÜRO rändedeklaratsiooni temaatikale Eestis ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult palju energiat kulutatud ning pingeid tekitatud.

«Arvestades et see dokument ei tekita Eestile ühtki kohustust, vaid käsitleb ülemaailmseid immigratsiooniga seonduvaid probleeme, nagu illegaalne immigratsioon, inimkaubandus ja muu seesugune, mille osas Eesti pole probleemriik,» selgitab Paet. «Samas on see näide, kuidas valimiseelne olukord mõjub kohati nagu koerapöörirohi ning normaalsest ja rahulikust arutelust ei tule midagi välja. Küll aga külvatakse hirmu ja katastroofistsenaariume, millel selle dokumendiga mingit pistmist ei ole.»

«Valitsus peaks nüüd sellele teemale joone alla tõmbama,» kirjutab Paet enda postituses. «Üheski Eesti seaduses pole kirjas, et valitsus peab otsuseid tegema konsensuslikult. Samas on selge, et valitsus peab otsustama ja täiesti legaalne viis otsustamiseks on hääletamine. Eriti kui kaalu ühel pool on Eesti välispoliitiline valik ja riigi rahvusvaheline positsioneerumine ja teisel sisepoliitiline lühiajalise eesmärgiga valimiseelne kampaania.» 

Tagasi üles