Seeder: teeme kõik, et rändepaktiga ühinemine parlamendis toetust ei leiaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

FOTO: Sander Ilvest

Kuula artiklit

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder kinnitab veel kord, et Isamaa jääb selgelt seisukoha juurde ÜRO globaalset rändelepet mitte toetada ning teeb kõik, et takistada sellele toetuse andmist parlamendis. 

«Minu arvates on see sotsiaaldemokraatide manipuleerimine: kord ei soovita teemat arutada parlamendis, välistatakse see, ja siis, kui valitsuses sobivat otsust ei saada, öeldakse, et aga nüüd arutame parlamendis. 9. novembril oli ta nii veendunud, et see on lausa äraspidine, kui viia see parlamendi saali ja sama erakond tuleb täna initsiatiivikalt, olles eestvedaja sellest protsessis,» viitas Seeder välisminister Sven Mikseri sõnavõtule 9. novembril. 

Sven Mikser ütles 9. novembril ERRile järgmist: «Tegemist ei ole lepinguga. Riigikogu suur saal võib rändeteemat tervikuna arutada, aga antud juhul suure saali hääletus võibolla mõjuks äraspidiselt, sest muudaks selle olemuslikult õiguslikult mittesiduva leppe ju meie siseriikliku õiguse osaks. Olemata küll konstitutsiooniline jurist arvan, et see ei oleks mõistlik mõte.»

«See näitab praegu, et tegutsetakse põhimõttel «eesmärk pühendab abinõu» ja varasemad seisukohad ja hoiakud on muutunud. Ja kui nii ebastabiilselt inimesed kujundavad välispoliitikat ja see nende endi arvates on justkui üks olulisem välispoliitiline prioriteet, olen mina sügavalt mures.»

– Tuleme ÜRO ränderaamistiku toetamise hääletuse juurde tagasi. Kas Isamaal on plaan paigas, mida edasi teha?

Me teeme kindlasti kõik, mis võimalik, et paktiga ühinemine parlamendis toetust ei leiaks. Mõneti on hea, et see teemadering üles kerkis: valijatel on võimalik näha, kuidas erinevad saadikud, erakonnad hääletavad ja teha oma järeldused.

Lisaväärtusena näen, et kogu ränderaamistiku arutelu juures on paljude inimesed, poliitikud, ajakirjanikud, eksperdid teadvustanud, kui ebamäärane ja mitmetimõistetav võib olla ühe rahvusvahelise deklaratsiooniga, paktiga ühinemine. Hakkame tajuma, kuidas rahvusvaheline õigus kujuneb; kui me pimesi ei usu või ei usalda, et suudaksime olla olla ka seal kriitilised.

Teine asi on eri institutsioonide volitused: kas ja kes läheb sinna kohale ja millise mandaadiga. Siin on vaja suuremat selgust. See, et märtsis arutati teemat ja novembrikuuks ei olnud seda võimalik eesti keeles lugeda näitab, kui pealiskaudselt suhtuti sellesse, et Eesti ühiskonnas saaks seda põhjalikult arutada. 

– Olete öelnud, et sotsiaaldemokraatide algatuse (ränderaamistiku arutelu viimine riigikokku) mõte on minna mööda Isamaa vastuseisust valitsuses. Seda avalduse eelnõud toetab ka peaministripartei Keskerakond. Mis tundega te üldse olete sellises valituses? 

Poliitikat ei saa teha nõrganärvilised ja ainult selle järgi, kas meeldib, ei meeldi; on sümpaatne, ei ole sümpaatne. Siin tuleb lähtuda põhimõtetest, riiklikest huvidest. Loomulikult ei meeldi meile see, et riigikogu rändepaktiga ühinemise avalduse algatajate hulgas on sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased, tõenäoliselt ka reformierakondlased ja võibolla keegi veel. Kui Reformierakond hääletaks vastu, siis tõenäoliselt see pakt heakskiitu ei leia. 

– Ma saan aru, et ka nemad (Reformierakond – A.P.) ei ole väga ühtsel seisukohal.

Suure tõenäosusega annab Reformierakond just nii palju hääli, kui vaja, et see pakt läbi läheks. Kaja Kallas, erakonna esimees, ja mitmed teised juhtivad reformierakondlased on ju deklareerinud, et nad toetavad seda väga selgelt ja üheselt.

Praeguses riigikogus on väga raske, õigemini võimatu, luua sellist enamust, kes oleks rändepakti vastu. Küllap selle teadmisega ongi see parlamenti viidud. Tänaseks ei taandu see probleem ainult koalitsioonisiseseks võitluseks, vaid on üle parlamendi toimuv arutelu ja võitlus, kus on lahinguväljal ka Reformierakond, Vabaerakond, kõik teised.

– Ühesõnaga: te tahate jätkata valitsuses, isegi kui ränderaamistikule toetuse avalduse eelnõu läheb parlamendis läbi?

Eks me neid küsimusi arutame siis juba oma eestseisuses. Täna midagi lõplikku öelda on kindlasti vara. 

– Kõrvaltvaatajana võib jääda mulje, et see on üks tüüpiline valimiseelne olukord, kus erakonnad üritavad rambivalgusesse sattuda ja loota, et järgmises populaarsusküsitluses tulevad ka kõrgemad toetusnumbrid? (Sotsiaaldemokraatide reiting on viimase uuringu järgi langenud 12 protsendilt 7 protsendile ning Isamaa reiting on olnud valimiskünnise piirimail, 5 protsenti – A.P.)

Üldjoontes kindlasti ei ole. Kindlasti on poliitikuid, kes püüavad seda ära kasutada, et tõusta ise rambivalgusesse, reljeefselt vastanduda. See ajastus ei ole kuidagi seotud Eesti parlamendivalimistega, vaid ÜRO selle sama pakti menetlemise graafikuga, tähtaeg jõuab kätte detsembris, kus eri riikidel on vaja seisukohad kujundada. 

– Kaja Kallas on tulnud välja mõttega, et nemad on valmis valitsusvastutuseks. Kas te oleksite nõus Refomierakonnaga koos minema valitsusse? 

Mina ei hakka küll spekuleerima. Ma lähtun ikka reaalsest olukorrast ja reaalpoliitikast. Kaja Kallas tuli siin meie naabrite juurest, sotsiaaldemokraatide fraktsioonist rõõmsa näoga välja. Võibolla tõesti juba koos sotsiaaldemokraatidega moodustab uut valitsuskoalitsiooni. Ma sellele vastata ei oska. Aga meie ei ole Kaja Kallasega sel teemal vestelnud ja ka Kaja Kallas ei ole minuga sel teemal ühendust võtnud.

– Mis te arvate, kas praegune valitsuskoalitsioon püsib valimisteni või mitte?

Lähipäevil keskendume ikkagi kahele asjale: rändelepe – püüame jõuda selleni, et Eesti ei ühineks selle leppega – ja riigieelarve teine lugemine. Praegu ei mõtle mingisugusele võimalikule uuele koalitsioonile või sellele, kui kaua valitsus kestab.

Iseenesest valitsuse võimulolek asjast iseenesest ei ole ainutähtis, esmatähtis. Tähtsam on poliitika, mida tehakse ja stabiilsus riigis.

Nii et vaatame. Elame selle nädala üle; vaatame, millised on otsused, kokkulepped, kuidas läheb riigieelarve menetlus ja siis arutame edasi. 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

FOTO: Sander Ilvest

Avaldusel 39 allkirja

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor andis esmaspäeval riigikogu aseesimehele Enn Eesmaale üle sotsiaaldemokraatide koostatud avalduse «ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta» eelnõu (758 AE), millega toetatakse ÜRO ränderaamistiku heakskiitmist.

«Annan üle avalduse eelnõu, millel on 39 riigikogu liikme allkiri,» teatas Nestor riigikogu istungil. Eelnõu algatamiseks on vajalikud 25 riigikogu liikme allkirjad.

Allakirjutanute seas on järgmised riigikogu liikmed: Jevgeni Ossinovski, Eiki Nestor, Kalvi Kõva, Marianne Mikko, Jaanus Marrandi, Inara Luigas, Heljo Pikhof, Kersti Sarapuu, Tiit Terik, Mihhail Korb, Heimar Lenk, Erki Savisaar, Märt Sults, Enn Eesmaa, Anneli Ott, Siret Kotka-Repinski, Vladimir Velman, Dmitri Dmitrijev, Mihhail Stalnuhhin, Igor Kravtšenko, Helmut Hallemaa, Marika Tuus-Laul, Eevi Paasmäe, Toomas Väinaste, Valeri Korb, Rainer Vakra, Toomas Paur, Jaanus Karilaid, Karin Tammemägi, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Helmen Kütt, Toomas Jürgenstein, Hardi Volmer, Toomas Vitsut, Barbi Pilvre, Hannes Hanso, Monika Haukanõmm ja Tanel Talve.

Avalduses on kirjas, et ÜRO Globaalne Ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, seda on rõhutanud ka Eesti Vabariigi õiguskantsler. See on ÜRO liikmesriikide poolt ühiselt läbi räägitud deklaratsioon, mis annab meile võimaluse parandada rahvusvahelist rändealast koostööd, sealhulgas ennetada ebaseaduslikku rännet ja võidelda inimkaubanduse ja -smugeldamisega ning kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides.

Globaalne Ränderaamistik rõhutab fundamentaalset põhimõtet, et igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Avalduses tuuakse välja Globaalse Ränderaamistiku põhimõtted, mida riigikogu toetab.

Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Ränderaamistikku toetavale eelnõule andis allkirja 39 saadikut.

FOTO: Sander Ilvest

Tagasi üles