Saartsi tähelepanekud: hirm Venemaa ees on taandunud eelviimasele kohale
Postimehe uuring

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tõnis Saarts

FOTO: ERIK PROZES /

Kuula artiklit

Eesti elanike suurimaid hirme kaardistanud Postimehe küsitluse tähelepanuväärseima tulemusena toob politoloog Tõnis Saarts välja selle, et hirm Venemaa ees on julgeolekuohuna taandunud eelviimasele kohale.

Saarts täpsustas, et tulemus näitab, kuivõrd on inimeste ohutunnetus seotud meedia loodud fooniga.

«Kuna viimasel ajal pole Venemaa agressiivne käitumine ning Ukraina konflikt ajakirjanduses enam igapäevased teemad, siis sellega seoses on vähenenud ka Venemaa-kartus. See muidugi ei tähenda, et kui Venemaa teeb taas lähinaabruses mõne agressiivsema sammu, siis võib Vene-oht taas potentsiaalselt pingerea etteotsa tõusta,» selgitas Saarts.

Tema sõnul on tähelepanuväärne ka see, et Venemaa pärast on teistest veidi enam mures just Isamaa ja Reformierakonna valijad. «Ilmselt peegelduvad siin nende erakondade endi sõnumid, mida nad oma valijaskonnale järjepanu edastavad,» märkis politoloog. 

Nimelt selgus Postimehe tellitud uuringust, et 4 protsenti Eesti elanikest kardab Venemaad. Samas 20 protsenti küsitletutest kardab kõige enam äärmuslaste ja populistide võimuletulekut.

«Raske on öelda, kas tegu on pigem meedia loodud ohufooni peegeldusega küsitlustulemustes või reaalse murekohaga Eesti inimeste jaoks. Kuna küsitlus täpsemalt «populismi» ja «äärmuslaste» tähendusvälju ei mõõtnud, siis on meil raske öelda, mida inimesed tegelikult nende mõistete all silmas peavad ja mida täpsemalt kardavad,» märkis politoloog Tõnis Saarts. 

Tema sõnul võib ainult oletada, et venekeelse elanikkonna jaoks (kes on äärmuslaste võimuletuleku pärast sama mures kui eestlased) tähendab «äärmuslus» pigem marurahvuslust ehk rahvusradikaalide võimuletulekut, kes asuvad mitte-eestlaste õigusi piirama. «Liberaalsematele eestlastele kangastub ilmselt Ungari stsenaarium, mis ähvardaks Eestit jätta rahvusvahelisse isolatsiooni jne,» kirjeldas Saarts.  

Et äärmuslaste võimuletulekut kardavad pigem haritumad ja kõrgema sissetulekuga valijad – nagu küsitlusest selgub – pole Saartsi sõnul üllatav, sest just nemad on liberaalsemate erakondade tuumikvalijad. 

«Parteide lõikes vaadates hakkabki silma, et kui äärmuslasi ja populiste pelgavad just liberaalsete erakondade (Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna) valijad, siis EKRE valijad üldse selles probleemkohta näe ja nende seas on ohtude pingereas konkurentsitult esiplaanil massiimmigratsioon ja suveräänsuse kaotamine Euroopa Liidus. EKRE valijad on ka ainsad, kes on kõige tõsisemalt mures eesti rahva väljasuremise pärast,» kirjeldas Saarts.

EKRE valijate murekohad hoopis teised 

Ta lisas, et EKRE toetajate murekohad on üleüldse kontrastselt erinevad kõigi teiste erakondade valijatest. «Kui teised on pigem mures äärmusluse, sallimatuse ja võimaliku majanduskriisi pärast, siis EKRE valijaid need teemad peaaegu üldse ei kõiguta. Ainus, mida EKRE poliitikud pole suutnud oma valijaskonnale nii edukalt maha «müüa», on hirm samasooliste paaridele suuremate õiguste andmise eest: see on Eesti elanikkonna jaoks hirmude-murede pingereas üldse viimasel kohal ja eelviimase tähtsusega murekoht isegi EKRE valijate jaoks,» täheldas politoloog. 

«Massiimigratsioon on Eesti elanike jaoks ilmselgelt väiksem murekoht, kui viimaste päevade sündmused ja valitsuskriis lubaks seda arvata,» tõi Saarts välja. Nimelt kui 2015. aastal oli see erinevate küsitluste järgi eestlaste jaoks kartus number üks, siis täna platseerub see kolmandale kohale ja sellele järgnevad kohe looduskeskkonnaga seotud mured.

«Eesti elanike vaated on seega selles osas realistlikumaks muutunud, kuigi tõenäosus, et meid tabab järgmine majanduskriis, või pikemas perspektiivis ka looduskeskkonna halvenemine, on palju suuremad, kui see, et Eestisse tulvavad peagi sadadesse tuhandetesse küündivad Lähis-Ida või Aafrika päritolu immigrantde hulgad,» ütles Saarts kokkuvõtteks. 

Postimehe tellitud uuringu käigus küsitleti veebiintervjuude käigus kokku 1237 Eesti elanikku vanuses 15–84-aastat. Küsitlusperiood oli 8.–13. november 2018. 

  • Loe uuringust lähemalt:

Uuring: rahvas ei karda pagulashorde, vaid populiste

Tagasi üles