Mihkelson: ÜRO rändepakti osas eelistas valitsus debatile tühja tööd

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Riigikogu liige Marko Mihkelson.

FOTO: Tairo Lutter

Kuula artiklit

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab sotsiaalmeedias, et valitsuse reedene otsus mitte ühineda ÜRO ränderaamistikuga kinnitas tema varasemaid kartusi – selle asemel et juba aegsasti tundlik teema võimalikult laia debati kaudu selgeks rääkida, tormati viimasel minutil sõelaga vett kandma.

«Juulis ÜRO tasandil kokku lepitud tekst võinuks juba suve lõpul olla kättesaadav eesti keeles, 23 seatud eesmärgil võinuksid olla juures Eesti valitsuse kommentaarid, küsitud oleks võinud olla õiguskantsleri hinnang ning juba septembris võinuks teemat arutada parlamendikomisjonides. See oleks olnud ideaallahendus,» kirjutab Mihkelson.

Saadiku sõnul oli väliskomisjonis esmaspäeval toimunud arutelu asjalik ja keskendus argumentidele. «Paraku jäi sellest väheseks ning vaatamata [Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse] professor [Lauri] Mälksoo ettepanekutele lõid valitsuses tuha all hõõguvad vastuolud kiirelt lõkkele. Tulemuseks oli valitsuskriis, mille põhjuseks pole ju kaugeltki ränderaamistik,» märgib Mihkelson. Valitsuse ootamatu jänesehaak ei ole tema hinnangul Eesti rahvusvahelisele kuvandile kindlasti hea uudis, kuid samas soovitab ta nendel, kes suuresõnaliselt räägivad praegu välispoliitilise kursi reetmisest või muutumisest, hoogu pidada.

Mihkelson leiab, et vaatamata Jüri Ratase valitsuse läbikukkumisele ei ole Eesti välispoliitiline kurss muutunud – nii nagu seda ei ole suutnud mõjutada Keskerakonna sõprusleping Putini parteiga, nii ei muuda seda ka valitsuse altminek rändeteemade arutamisega.

«Eesti on Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik, kes seisab alati liidusuhete tugevdamise nimel ning kes võtab sarnaselt teiste partneritega alati arvesse ka enda rahvuslikke huvisid. Me ju ei torma täna heaks kiitma näiteks Euroopa armee loomise ideed või Euroopa kaitserahastu ümbertegemist. Meid peaks panema tõsiselt mõtlema USA Kongressi värskes uurimuses rõhutatu, et Ameerika suutlikkus kaitsta oma liitlasi, partnereid ja oma enda elulisi huvisid on üha kasvavalt kahtluse all,» kirjutab Mihkleson. Ta lisas, et USA ei ole ühinenud ÜRO ränderaamistikuga, kuid see ei sega meil Ameerika liitlastega töötamast tugeva liitlassuhte hoidmise nimel. Saadiku arvates peaks valitsuses toimunu peaks olema õppetunniks kõigile, kes seisavad Eesti välispoliitika hea käekäigu eest.

Välisministeeriumis on just valmimas välispoliitika arengukava aastani 2030 ja valitsus kavatseb selle heaks kiita veel enne uusi valimisi. «Tegemist on üldse esimese korraga, kui valitsus meie välispoliitikat püüab ajaliselt eesmärgistada. Väliskomisjon on saanud esimese üldise ülevaate sellest, kuid dokumendi enda teksti me veel näinud pole,» märgib Mihkelson. Tema hinnangul praegu valitsuses toimuv ei loo kindlasti rahulikku ja argumenteeritud keskkonda strateegiliste välispoliitiliste suundade üle arutamiseks. «Samas näitab aeg, et arutelu meie välispoliitika põhialuste üle on väga vajalik.»

Tagasi üles