Emotsionaalne Mikser hurjutas peaministrit: valeinfo kampaania korral ei saa valitsust juhtida vagunist, seda peaks tegema vedurist
Üksmeelt ÜRO rändeleppe asjus valitsuses ei paista

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Tänase valitsuse kabinetiistungi, ÜRO rändepakti toetamise üle otsustamise eel ei paista valitsuse üksmeelt kuskilt: välisminister Sven Mikser toetab paktiga ühinemist, justiitsminister Urmas Reinsalu aga mitte. Jüri Ratas jättis selge seisukoha ütlemata, kuid toonitas, ränderaamistik ei too Eestile kaasa siduvaid kohustusi. 

Välisminister Sven Mikser (SDE) toonitas tänasel tavapärasest emotsionaalsemal valitsuse pressikonverentsil, et ÜRO rändepakt ei too kaasa siduvaid õiguslikke kohustusi, kuid see on vajalik näiteks selleks, et nii rände-, transiit- kui ka sihtriikide omavaheliseks suhtluseks on vaja platvormi ning raamistust, mida rändepakt endas sisaldab.

«Meid ei ähvarda sisserändajate hordid; meie riiklust, suveräänsust ei ähvarda see, kui Eesti sellele paktile toetust avaldab või Marrakechi konverentsil ei osale,» lisas Mikser. 

Välisminister täheldas, et on viimasel nädalal näinud infokampaaniat, mis on kubisenud ja lausvaledest ning siinkohal on kohustus nii välisministril, peaministril, parlamendikomisjoni esimeestel ja presidendil esindada terve mõistuse häält, tekitada turvatunnet ja stabiilsust. 

«Tahan tänada ja tunnustada neid, kes on seda täitnud,» lisas Mikser.

Välisminister korda seisukohta, et teeb valitsuskabinetile ettepaneku toetada ÜRO globaalset rändepakti. «Minu optimism, et valitsus suudab kokku leppida, on kasinam kui paari päeva eest,» sõnas ta, lisades, et poliitiliste vastuolude korral koalitsioonikaaslaste vahel on oluline peaministri töö. 

«Kui me juhime Eestit rongivagunist, mitte vedurist, ei saa Eesti ka rahvusvahelise elu, sealhulgas ka meile eluliselt olulistes, küsimustes olla veduriks ja suunata protsessi. Siis oleme ka rahvusvahelise kogukonna liikmetega järellohisejad,» kirjeldas Mikser. 

Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ei avaldanud konkreetset seisukohta, kas kiita ÜRO rändepakt heaks või mitte, kuid ta lähtub enda sõnul juba sel kevadel välja öeldud põhimõttest, et ränderaamistik ei too Eestile kaasa juriidilisi, siduvaid kohustusi.

«Eestis on koalitsioonivalitsused ja need saavad otsustada seda, mis sobib kõigile osapooltele,» heitis Ratas varju võimalikule otsusele. 

Koalitsioonipartneritest ÜRO rändepaktile selget vastuseisu avaldanud justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) toonitas tänagi, et Eesti ei peaks selle leppega ühinema, arvestades ennekõike võimalikku õiguslikult siduvaid tagajärgi. Ta tugines üha autori, Allar Jõksi koostatud õiguslikule analüüsile, mis käsitleb ränderaamistiku iseloomu ja seda, milline on pakti mõju riigi suveräänsusele. «Analüüs rõhutab selgelt, et see võib luua uut rahvusvahelist õigust,» tõi Reinsalu üheks näiteks. 

Reinsalu toonitas, et Eesti on rahvusriik ning riik on valinud konservatiivse rändepoliitika suuna. «Oleks naiivne ette kujutada, et see dokument ei muutu kaalukaks Euroopa Liidu siseses rändekorralduses,» lisas justiitsminister, selgitades, et seni, kuni puudub absoluutne veendumus, et leping ei too endaga kaasa kohustusi 30 või 50 aasta pärast, oleks mõistlik lähtuda seisukohast «tark ei torma».

Eesti otsus rändeleppe osas sünnib täna päraslõunal toimuval valitsuse kabinetiistungil. Kui valitsus üksmeelt ei saavuta, jääb rändepakt sarnaselt näiteks USA-le, Tšehhile, Ungarile ning Austriale toetamata. 

«Eks meie käitumine peab kinnitama ka seda, mida räägivad sõnad. Kui sealt leitakse lõhe või vastuolu, siis see võib mõne riigi hääletust mõjutada, aga ei pruugi seda teha,» vastas välisminister Sven Mikser küsimusele, kuidas mõjutab Eesti otsus pürgimist järgmisel suvel ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. 

  • Loe ka:

Eesti otsus rändeleppe asjus sünnib täna

Tagasi üles