Mikser: välisministeerium teavitas väliskomisjoni rändepaktist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sven Mikser

FOTO: Konstantin Sednev

Vastuseks riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kriitikale kinnitas välisminister Sven Mikser, et välisministeerium tutvustas riigikogu väliskomisjonile ÜRO migratsioonipakti.

«Kui väliskomisjoni esimees [reformierakondlane Marko Mihkelson] tunneb ennast senisest arutelust kõrvalejäetuna, siis ilmselt põhjusel, et juba 13. märtsil komisjonis toimunud arutelu ei juhatanud tema, vaid komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, kes muide, nagu protokollist nähtub, tunnustas ministeeriumi info jagamise eest,» selgitas Mikser sotsiaalmeedia vahendusel. 

«Selles osas, kas parlamendikomisjoni on kaasatud ja kas raamistik tuleb ka allkirjastamisele, võiks muidugi toetuda usaldusväärsemale allikale kui üks ajalehes ilmunud arvamusartikkel,» lisas ta. 

Mikseri sõnul rõhutas ta toona ja rõhutab ka praegu, et raamistik mittesiduv dokument.

«Kuivõrd tegu on mittesiduva dokumendiga, siis ei toimu Marrakechis allkirjastamist, vaid kokku tulnud valitsus- ja riigijuhid väljendavad leppe eesmärkidele toetust oma sõnavõttudes. Heakskiitmine ÜRO peaassambleel toimub tuleva aasta alguses eeldatavasti samuti hääletuseta. Mõned leppe suhtes kriitilised riigid on end algusest peale kogu protseduurist taandanud,» kirjutas Mikser.

Rändepakti kritiseeris reedel ka Mihkelsoni ja Pentus-Rosimannuse erakonnakaaslane Jürgen Ligi.

«Ma tahan kuulda teda [president Kersti Kaljulaidi] rääkimas, miks ta läks Aafrikasse sõlmima kokkulepet, et Eesti peab hakkama suhtuma positiivselt igasugusesse immigratsiooni,» kirjutas Ligi.

«Me oleme ilma mingi kokkuleppeta pidanud sellist asja taluma viiskümmend aastat ja teame täpselt, mis mõju sellel oli eesti rahvuse, keele, kultuuri ja elulaadi säilimisele. Aga globaalne migratsioon on surmaoht ka kogu vaba maailma liberaalsetele väärtustele alates sõna- ja meediavabadustest,» kirjutas Ligi.

«Sellist asja ei ole arutatud parlamendi ega avalikkusega ega saadud selleks voli, aga see hakkab otseselt piirama Eesti suveräänsust otsustada asju omal maal ise. Isegi selle leppe tekst ei ole kättesaadav,» kirjutas Ligi ja nimetas pakti salasobinguks.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris parlamendi kõrvalejätmist ÜRO migratsioonipakti arutelust, millega valitsus detsembri algul ühineda kavatseb. «Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada,» ütles Mihkelson riigikogu pressiesindaja vahendusel.

«Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhjalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte,» rääkis opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Mihkelson. «Eesti on parlamentaarne riik ja see debatt on vaja kasvõi viimasel minutil ära pidada,» ütles Mihkelson. 

Välisminister Sven Mikseri selgitus: 

ÜRO migratsioonipakt ehk globaalne ränderaamistik on üks ühiseid pingutusi, mille rahvusvaheline kogukond on selles suunas ette võtnud ning millega soovib liituda ka Eesti. See toob esmakordselt kokku rände lähte-, transiit- ja sihtriigid ja loob platvormi dialoogiks nende riikide vahel.

Dokument puudutab tasakaalustatult rände valdkonna kõiki olulisi aspekte: algpõhjustega tegelemist, ebaseadusliku rände ennetamist ja selle vastu võitlemist, koostöö parandamist tagasivõtu, tagasipöördumise ja tagasisaatmise valdkonnas, samuti seadusliku rände võimalusi. Lähte- ja transiitriigid võtavad senisest suurema vastutuse rändeväljakutsetega tegelemisel, mis on meie kõigi huvides. Tänu raamistikule saame paremini motiveerida neid riike koostööle ka tagasipöördumise küsimuses.   

Eesti jaoks on tähtis, et globaalse ränderaamistiku rakendamisel säilib riikide suveräänne õigus riikliku rändepoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning piiride kaitsel. Siinkohal on oluline märkida, et ränderaamistik eeldab koostöötahet ning samal ajal ei ole ühelegi riigile õiguslikult siduv. Ränderaamistik tähendab Eesti jaoks seniste poliitikate jätkamist ega too meile kaasa uusi kohustusi.

Globaalse ränderaamistiku lõppdokument on kooskõlas 22. märtsil 2018 vastu võetud vabariigi valitsuse seisukohtadega, millest Eesti valitsustevahelistel läbirääkimistel lähtus. Neid seisukohti tutvustati Riigikogu väliskomisjonile käesoleva aasta 13. märtsil.

Liikmesriigid annavad detsembris toimuval Marrakeshi konverentsil ränderaamistikule oma poliitilise toetuse ning ÜRO peaassamblee peaks selle vastu võtma jaanuaris. Eesti toetab tugevalt jätkuvalt globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.

Tagasi üles