Randjärv ei lähe riigi vastu kohtusse ja jääb poliitikasse Täiendatud kell 11.48

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riigikogu liige Laine Randjärv.

FOTO: Erik Prozes

Kuula artiklit

Eesti Kontserdi juhiks valitud, kuid sellest kohast ilma jäänud Laine Randjärv loobub kohtuvaidlusest Eesti Kontserdi ja kultuuriministeeriumiga ning jääb edasi poliitikasse, kus kandideerib riigikogu valimistel. 

«Ma astun välja sellest inetust poliitilisest mängust. On äärmiselt halb tava, kui kultuuri valdkonnas domineerivad «lavataguses» hämaruses suuri otsuseid tehes pahausksed ametnikud ja poliitikud, mitte aga autoriteetsed kultuuriinimesed. Kordan: see on väga halb tava, millele ei tohiks tänases Eestis kohta olla,» ütles ta ERRi otsesaates. Randjärve sõnul ootaks ta, et temalt palutaks vabandust.

Eile avaldas Postimees loo, kus õigusekspert põrmustas Randjärve ootused esitatud argumentide põhjal kohtust edu loota. 

Nimelt saatis nädalavahetusel Randjärve advokaat Maria Mägi-Rohtmets kirja kultuuriministeeriumile, kultuuriminister Indrek Saarele ja sihtasutusele Eesti Kontsert. Seitsmeleheküljelise «seisukoha» lõpetab rasvases kirjas lause, et Laine Randjärv taotleb nõukogu viimase otsuse tähelepanuta jätmist, sest see olevat õiguslikult tagajärjetu.

Laias laastus väidabki vandeadvokaat Mägi-Rohtmets kaht asja. Esiteks, nõukogu 24. oktoobri otsus mitte anda esimehele volitusi Randjärvega lepingut sõlmida on tema hinnangul õigustühine. Oma väite tõestuseks viitab ta ühele riigikohtu hiljutisele lahendusele. Teiseks väidab advokaat, et poolte vahel oli leping sisuliselt sõlmitud.

Siin lähevad Eesti Kontserdi ja Randjärve advokaatide arusaamad kapitaalselt lahku: sihtasutus ütleb, et lepingut ei sõlmitud. Vastaspool seevastu leiab, et «tehing» on tehtud: Randjärvele teatati tingimused ja tema omakorda teatas e-kirjas, et on kõigi nimetatud tingimustega nõus.

Sogases vees tõe leidmiseks palus Postimees abi Tartu Ülikooli äriõiguse dotsendilt Andres Vutilt. Tema sõnul on selles asjas keskne küsimus, kas SA Eesti Kontsert ja Laine Randjärve vahel on olemas kehtiv juhatuse liikme ametisuhe.

SA Eesti Kontserdi nõukogu otsustas septembri keskel kuulutada Randjärve Eesti Kontserdi juhikonkursi võitjaks. Seejärel tõstatus teravalt teema, kas riigikogust riigiametisse siirdumise puhul on põhjendatud üle 20 888 euro suurune hüvitis. Randjärve sõnul on raha talle seadusega ette nähtud, riigikogu kantselei kinnitas aga, et hüvitise eesmärk on tagada riigikogu liikmele sissetulek ajaks, kuni ta leiab uue ameti- või töökoha. 

SA Eesti Kontserdi nõukogu otsustas 24. oktoobril, et septembri keskel ühehäälselt sihtasutuse juhiks valitud riigikogu liikme Laine Randjärvega töölepingut siiski ei sõlmita. Seejärel asus Randjärve esindama vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets ning oli õhus variant, et Randjärv läheb kohtusse. 

Mis ja millal juhtus?

Millal toimus Eesti Kontserdi töövestlus Laine Randjärvega?

Töövestlus toimus 13. septembril.

Millal avalikustati konkursi võitja?

Konkursi võitja tehti teatavaks 13. septembril.

Millal teatas Randjärv, et ei saa asuda tööle 1. veebruaril, vaid teeb seda hoopis märtsis?

13. septembril, pärast seda, kui Eesti Kontserdi nõukogu esimees teda konkursi tulemustest teavitas.

Millal teatas Randjärv, et saab tööle asuda hoopis aprillis?

Millal nõukogu selle info sai, ei ole täpselt teada, kuid meedias kirjutas sellest esimest korda Õhtuleht 4. oktoobril.

Millal teatas Randjärv, et saab siiski tööle asuda Eesti Kontserdile sobival ajal?

22. oktoobril saatis Laine Randjärv sellekohase kirja nõukogu esimehele, kes oli läbirääkimisteks volitatud isik, kes edastas kirja kohe nõukogu liikmetele.

Täpsustus: SA Eesti Kontsert nõukogu liige Madli-Liis Parts täpsustas hiljem, et Randjärv teavitas neid 17. oktoobril.

Mis juhtus 24. oktoobril?

Eesti Kontserdi nõukogu otsustas hääletusel mitte anda nõukogu esimehele Indrek Laulule volitust Randjärvega töölepingu sõlmimiseks.

Tagasi üles