/nginx/o/2018/10/10/11484892t1h0201.jpg)
Peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase hinnangul peaks pensioni teine sammas säilima praegusel kujul.
Ratas: pensioni teine sammas peab säilima praegusel kujul (6)
1. november 2018, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei pea õigeks, et muudame hetkel seda süsteemi, mis on riigi poolt teise sambaga loodud, kus riik panustab sinna kaks kolmandiku ja inimene ühe kolmandiku,» ütles peaminister valitsuse pressikonverentsil.
Ratase sõnul pole pensionid praegu veel piisavalt kõrged ning seega on säästmine tema arvates vägagi oluline. «See, mida riik on süvendanud, mis garantii ta on andnud, mis usalduse ta on andnud – see kindlasti jätkub,» lisas ta.
Peaministri erakonna koalitsioonipartneri Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on aga teinud ettepaneku anda inimestele endale tegelik kontroll oma pensionivara üle. Selleks tuleb tema sõnul teha teise samba pensionifondid vabatahtlikuks ja anda inimestele võimalus jätkata säästmist ja investeerimist ka isikliku investeerimiskonto kaudu.
Ratase hinnangul on Seederi ettepaneku ajastus õige, sest enne riigikogu valimisi on peaministri arvates just õige aeg nende teemade arutamiseks.
Justiitsminister Urmas Reinsalu toetab oodatult oma erakonna esimehe ideed. Tema arvates on vabatahtlik teine sammas ainuõige valik, sest inimestel tuleb lasta ise teha oma varasse puutuvaid ratsionaalseid otsuseid.
«Kui me vaatame Eesti pensionifondide tootlust, siis see on rekordiline, negatiivses tähenduses OECD riikide seas. Tuleb ausalt öelda, et lati alt on reaalselt läbi joostud,» rääkis justiitsminister.
Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale: esimene sammas ehk riiklik pension, teine sammas ehk kohustuslik kogumispension, kolmas sammas ehk täiendav vabatahtlik kogumispension.
Teine sammas on kohustuslik kõikidele 1983. aastal ja hiljem sündinutele. Teise sambaga liitumisel suunatakse iga kuu kaks protsenti inimese brutopalgast isiklikule pensionikontole. Riik lisab sellele neli protsenti. Sellest kujuneb igakuine kuueprotsendiline kogumispensioni makse.