Riigireformi SA ettepanekud: kärpida 10 riigikogu liiget, kaotada kuluhüvitised, kaaluda palgatõusu ning avada valimisnimekirjad

Riigikogu istungisaal. Foto: Tairo Lutter

Käesoleva aasta mais asutasid 28 ettevõtjat üheaastase elueaga Riigireformi Sihtasutuse, et töötada välja riikluse uuendamise kava. Täna avalikustas sihtasutus esimese paketi ettepanekuid. Kõikide ettepanekutega plaanitakse valmis jõuda novembri alguseks.

Riigireformi SA sõnul on õigusloomele ja esinduskogudele keskenduvate uuendusettepanekute eesmärk muuta riigikogu tegeliku poliitilise debati keskuseks ja suurendada rahva osalust riigi juhtimises.

Muu hulgas soovitatakse muuta riigikogu valimiste nimekirjad avatuks ja võrdsustada valmisringkondade suurused. Samuti peetakse vajalikus piirata oluliselt uute õigusnormide vastuvõttu ning vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50 protsenti.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on oluline muuta meie esinduskogud tõhusamaks. «Me soovime, et tulevikus saaks valija hääl rohkem kaalu ning riigi arengut kujundatakse avalikult meie silme all ja parimal võimalikul viisil. Erakondade tagatoapoliitika mõju peab vähenema ning riigikogu peab muutuma targemaks ja tõhusamaks,» ütles Raivo Vare.

«Ühe sammuna näeme ette viia riigikogu valimised läbi avatud nimekirjadega. Juhul, kui  riigikogu valimised jätkuvad siiski suletud nimekirjade alusel, tuleb riigikogu uuenemise tagamiseks piirata järjestikku riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga. Samuti teeme ettepaneku ühtlustada riigikogu ja kohalike omavalitsuse volikogude valimiste tsükkel selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid ühes kalendriaastas, riigikogu valimised märtsis ja kohalike omavalitsuste volikogude valimised oktoobris,» selgitas Raivo Vare. 

Avada riigikogu valimistel kinnised nimekirjad

Selgitus: Riigikogu värskena hoidmise ning võimu ja rahva võõrandumise vähendamise üks (seejuures eelistatuim) meede võiks olla ka riigikogu valimistel (kompensatsioonimandaadi osas) nn kinnise nimekirja asendamine avatud nimekirjaga analoogselt sellega, kuidas on lahendatud Euroopa Parlamendi valimised.

Praegu on nn suletud nimekirjadest kujunenud erakondadele vahend oma inimeste premeerimiseks. Kuna isikute järjestus nimekirjades on erakonna enda valida, ei väljenda selline mandaatide andmine adekvaatselt rahva tahet ja võib olla küsitav demokraatia printsiibi järgimise seisukohalt.

Kui aga valimisi jätkatakse nn suletud nimekirjade alusel, toob Riigireformi SA välja ettepanku sellisel juhul piirata järjestikku riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga.

Vähendada riigikogu liikmete arvu

Selgitus: Riigikogu liikmete arv on fikseeritud Põhiseaduses, mille § 60 lg 1 esimese lause kohaselt on riigikogul 101 liiget. Selle arvu muutmine eeldab seega Põhiseaduse muutmist.

Riigikogu liikmeskonna ka kõige väiksemaarvulisema kokkutõmbamise kõige olulisem efekt seisneb eeskuju näitamises kõigile teistele riigiasutustele ja institutsioonidele nende mahu vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. See oleks ka tähendusrikas sõnum kodanikkonnale, et demonstreerida riigikogu valmisolekut riigi tegelikuks reformimiseks, alustades iseendast.

 

Riigikogu kahandamine 91 liikmele oleks asjakohane ja eeskuju andev. Samuti ei oleks vähendamine niivõrd drastiline, et ohtu satuks erinevate maailmavaadete esindatus või riigikogu töö kvaliteet.

Riigikogu ja KOVide valimised ühel ja samal aastal

Ühtlustada riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tsüklid selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid samal kalendriaastal – riigikogu valimised märtsikuus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised oktoobrikuus.

Selgitus: Ühitada tuleks ka riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistsüklid. Praegused valimistsüklid on ajastatud selliselt, et üldistatult toimuvad iga kahe aasta tagant ühe või teise esinduskogu valimised (lisaks vahepeal Euroopa Parlamendi liikmete valimised). See tekitab olukorra, kus erakonnad ja esinduskogude liikmed tegelevad pidevalt ühtedeks või teisteks valimisteks ettevalmistamisega ning kaovad nii fookus kui ka julgus teha esinduskogu liikmena sisulist tööd ja võtta vastu otsuseid.

Samuti võib täheldada kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste raames üleriigilise tähtsusega küsimuste arutamist ning teisalt riigikogu valimiste raames kohalike küsimuste üle debattide pidamist. Selleks, et anda nii riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu liimetele pikemaajalist töörahu, ning arvestades, et Eesti kui väikeriigi puhul on mitmetel valimisdebattide küsimustel nii kohalik kui ka riiklik mõju, tuleks riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimistsüklid ühtlustada selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid samal kalendriaastal.

Kaotada riigikogulaste kuluhüvitised, vajadusel tõsta nende palka

Selgitus: Riigikogu liikmetele tuleb maksta väärilist palka ning kompenseerida vahetult tööga seotud kulutused (nt lähetused).

Riigikogu liikmete kuluhüvitiste praegune süsteem on riigikogu mainet kahjustav ja tekitab tarbetut töömahukat administreerimist, mistõttu tuleks see sellisel kujul kaotada.

Muuta maakonnad kohalikeks omavalitsusteks

Selgitus: Viia läbi haldusreformi teine etapp, kujundades maakondadest kohaliku omavalitsuse üksused. Sellest tõukuvalt teeb SA ettepanku muuta Põhiseaduse §155 lg 1 ja asendada seal sõna «vallad» sõnaga «maakonnad». (Praegu kehtiv sõnastus Põhiseaduse §155: «Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.»)

Et viia sisse haldusreformi teine etapp, pakutakse välja, et omavalitsuste struktuur peaks olema maakonnapõhine, kus Eesti oleks jaotatud umbes 15 omavalitsuslikuks maakonnaks. Erandina võiksid säilida vaid neli omavalitsuslikku linna nagu Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva.

Tutvu kõigi 25 ettepanekuga:

RIIGIKOGU TÖÖ

• Muuta Riigikogu valimised valimisteks avatud nimekirjade alusel ning viia läbi valimisringkondade suuruse võrdsustamine.
• Piirata järjestikku Riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga juhul, kui Riigikogu valimised jätkuvad nn suletud nimekirjade alusel.
• Vähendada Riigikogu liikmete arvu ja määrata uueks liikmete arvuks 91. Selleks teha asjakohane muudatus Põhiseaduse § 60 lg 1 esimeses lauses.
• Ühtlustada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tsüklid selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid samal kalendriaastal – Riigikogu valimised märtsikuus ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimised oktoobrikuus.
• Vähendada Riigikogu komisjone ning täpsustada nende pädevust.
• Välja töötada uus Riigikogu töökorra seadus ning kehtestada seadusest madalama aktiga uus kodukord.
• Seada sisse Riigikogu liikmete tehnilise teenindamise (abide) ja professionaalsete apoliitiliste mittekoosseisuliste nõunike kogu süsteem.
• Laiemalt kasutada parlamendi õigust teha valitsusele ülesandeks konkreetsete poliitikasuundade kujundamine ning eelnõude ettevalmistamine parlamendi määratud eesmärkide ja poliitikasuundade realiseerimiseks.
• Luua laiemad võimalused poliitilisteks debattideks, sealhulgas regulaarseteks erakondade esimeeste avalikeks väitlusteks erinevate poliitikasuundade ja oluliste sündmuste teemadel.
• Kasutada laiemalt parlamentaarseid kuulamisi ja aruandlust parlamendi ees.
• Määrata igale Riigikogus menetletavale eelnõule konkreetne Riigikogu liikmest vastutaja.
• Kaotada Riigikogu liikmete kuluhüvitiste süsteem, tõstes vajadusel Riigikogu liikmete palka.

SEADUSLOOME

• Piirata oluliselt normiloomet. Riigikogul teha Vabariigi Valitsusele ülesandeks töötada välja programm massilise õigusloome ohjeldamiseks.
• Kehtestada õigusloomes põhimõte, mille kohaselt seatakse iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine.
• Seaduse tasemel õigusaktidega reguleerida ainult kõige olulisem, üldisem ja püsivam, kasutada laiemalt kohtupraktikat, väljakujunenud head tava ja ühiskondlikke kokkuleppeid.
• Töötada välja üldkohustuslikud õigusaktide ja õiguskeele standardid, mis rõhutaksid muu hulgas regulatsiooni selguse ja lühiduse olulisust.
• Riigikogul teha riigikontrolörile ülesandeks hakata iga aasta mõõtma ja avalikustama kulutusi, mida tehakse õigusloome finantseerimiseks, ning hindama massilise õigusloomega kaasnevaid kulusid ja koormust riigile ja ühiskonnale.
• Vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul ca 50%.

RAHVA OSALEMINE

• Kõrvaldada Põhiseaduse § 105 lg-s 4 sisalduv piirang. (Kui rahvahääletus läbi kukub, ei pea riigikogu automaatselt laiali minema - toim.)
• Sätestada Põhiseaduses (või seaduses, juhul kui Põhiseadust ei muudeta) rahvaküsitlus riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

LAIEM HALDUSREFORM

• Viia läbi haldusreformi teine etapp, kujundades maakondadest kohaliku omavalitsuse üksused.
• Kaasnevalt eelmises punktis pakutuga muuta Põhiseaduse § 155 lg 1 ja asendada seal sõna «vallad» sõnaga «maakonnad».
• Viia õigusesse sisse kohalik rahvaalgatus ja kohalik rahvahääletus.
• Töötada välja uus kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, nähes selles ette eraldiseisva regulatsiooni Tallinnale kui Eesti Vabariigi pealinnale.
• Luua uus ja arendatud omavalitsusüksuste rahastusmudel kohalike omavalitsuste ühtlasemaks arenguks üle Eesti.