Tsahkna sõjaväestatud piirivalve ideest: ajateenijad ei ole odav tööjõud (6)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppus Siil, Valga linnalahing
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees
Õppus Siil, Valga linnalahing Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / LEPM

Keskerakonna ettepanek taastada sõjaväestatud piirivalve nõrgestab Eesti kaitsevõimet, muudab kogu senist ajateenistusele põhinevat kaitsekorraldust ning ei ole kooskõlas ühiskonnas kokku lepitud ajateenistuskohustuse sisuga, leiab endine kaitseminister, erakonnastuva Eesti 200 liige Margus Tsahkna. 

Tsahkna toonitas, et Eesti iseseisev kaitsevõime on üles ehitatud laiapindsele kaitsestrateegiale, mille oluliseks osaks on kohustuslik ajateenistus. «Sellised rapsimised kahjustavad meie kaitsevõimet, mitte ei tugevda seda,» viitas ta Keskerakonna valimislubadusele taastada sõjaväestatud piirivalve. 

«Tegu ei ole odava ehk siis nn tasuta tööjõuga, mida riik saaks kasutada suvaliselt oma vajadustest lähtudes.» – Margus Tsahkna

Endine kaitseminister tuletas meelde, et ajateenistuse eesmärk on tagada Eesti iseseisev kaitsevõimekus ja reserv; ajateenistuse läbinud saavad konkreetse sõjalise väljaõppe, iga ajateenija on oma kindla ülesande ja paiknemisega. «Ajateenistus tagab meile aktiivse reservi, mis vajadusel formeeritakse ning mis moodustab meie iseseisva kaitsevõime,» lisas ta. 

Samuti ei saa ajateenijaid käsitleda kui riigi käsutuses olevat odavat tööjõudu. «Selline suhtumine on nõukogudeaegne käsitlus. See, et me oleme otsustanud suurendada ajateenistusse kutsutute arvu tähendab, et meil on vaja suurendada oma sõjalist võimekust. Tegu ei ole odava ehk siis nn tasuta tööjõuga, mida riik saaks kasutada suvaliselt oma vajadustest lähtudes,» selgitas Tsahkna. 

«Kriisi, eriti hübriidolukorras on kõige ohtlikum hägusad käsuliinid, eriti arvestades, et me tegutseme koos liitlasvägedega.» – Margus Tsahkna

Tsahkna sõnul tähendaks ajateenistujate kasutamine piirivalve ülesannetes käsuliinide hägustumist. Ta selgitas: «Täna on piiri valvamine politsei- ja piirivalveameti (PPA) ülesanne. Keskerakonna ettepanek tähendaks, et ajateenistujad ja aktiivne reserv läheks PPA käsuliini, mis otseselt hägustab meie sõjalist kaitsevõimet. Kriisi, eriti hübriidolukorras on kõige ohtlikum hägusad käsuliinid, eriti arvestades, et me tegutseme koos liitlasvägedega,» toonitas Tsahkna. 

Keskerakonna ideed on kritiseerinud nii praegune siseminister Andres Anvelt (SDE) kui ka kaitseminister Jüri Luik (Isamaa).

Riisalu sõnul tahab Keskerakond sõjaväestatud piirivalvet taastada 

Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatüki keskseks lubaduseks saab sõjaväestatud piirivalve taastamine nii, et ajateenijad suunatakse pärast sõduri baaskursust piiripraktikale ehk reaalselt piiri valvama. 

Erinevalt EKRE-st, kes samuti sõjaväestatud piirivalve ideed toetab, ei taha Keskerakond taastada eraldi endist piirivalveametit, vaid ühendada kahe ministeeriumi ressursid ja kasutada ära ajateenijate potentsiaali, jättes juhtimise politsei- ja piirivalveametile, ütles Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükki koostav Aivar Riisalu ERR-ile.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles