Keskerakond tahab taastada sõjaväestatud piirivalve Lisatud Anvelti ja Luige kommentaarid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Hans-Toomas Saarest / Eesti kaitsevägi

Kuula artiklit

Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatüki keskseks lubaduseks saab sõjaväestatud piirivalve taastamine nii, et ajateenijad suunatakse pärast sõduri baaskursust piiripraktikale ehk reaalselt piiri valvama. Siseminister Andres Anvelt nimetab taolist lubadust valimiseelseks kübaratrikiks. 

Erinevalt EKRE-st, kes samuti sõjaväestatud piirivalve ideed toetab, ei taha Keskerakond taastada eraldi endist piirivalveametit, vaid ühendada kahe ministeeriumi ressursid ja kasutada ära ajateenijate potentsiaali, jättes juhtimise politsei- ja piirivalveametile, ütles Keskerakonna valimisprogrammi riigikaitse peatükki koostav Aivar Riisalu ERR-ile

«On otsustatud, et ajateenijate arv peaks suurenema. Selles olukorras võiks kaitsevägi viia läbi ajateenijate sõjalise väljaõppe, aga nende edasine teenistus võiks jätkuda piirikaitse kompaniides siseministeeriumi haldusalas,» rääkis Riisalu.

Asi näeks välja nii, et ajateenijad läbivad kaitseväes sõduri baaskursuse; seejärel saavad piirikaitselise ettevalmistuse sõjaväepolitsei üksuses ning sealt edasi liiguvad nad piiripraktikale.

Andres Anvelt: Keskerakond tegeleb asendustegevusega

Andres Anvelt

Erik Prozes

Sõjaväestatud piirivalve, mis tähendaks piiri valvamist ajateenijate nn praktikale saatmisega, kõlab vägisi asendustegevusena tänapäevase riigipiiri ehitamisele, sõnas siseminister Andres Anvelt.

«Keskerakond tahab minna ajas tagasi, kus piirivalve tähendaski patrulle, füüsilist inimjõudu. Seda olukorras, kus viimased aastad on näidanud, et ohud on hoopis teistsugused ja tehnoloogia mängib aina rohkem rolli nii piiri kaitse kui ründe poolel. Seda nimetataksegi hübriidohtudeks ja neile tuleb adekvaatselt reageerida,» lisas Anvelt. 

Siseminister toonitas, et piirivalve on terves Euroopa Liidus korraldatud ühesugustel alustel, mis tähendab, et see on tsiviil-, mitte sõjaväeline organisatsioon. «Kas Keskerakond tahab eemalduda Euroopa Liidu ühtsetest põhimõtetest? Seda eriti olukorras, kus Eesti on võtnud vedada ühtse rohelise maismaapiiri standardit, mille vajadust on kinnitanud ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Agentuur ehk Frontex,» küsis Anvelt.

«Kaitseväelaste piirile saatmine ei too NATO raha sisekaitsesse, vaid on valimiseelne kübaratrikk, mis viib raha sisekaitsest välja ja viivitab idapiiri valmimist.» - Andres Anvelt

Anvelti sõnul läheb lähiaastatel sisekaitseakadeemia Narva kolledži valmides idapiirile praktikale 400 politsei- ja piirivalvekadetti aastas; tänast piirivalvurit valmistatakse ette vähemalt kaks aastat ja lihtsast sõjaväepolitseilisest ettevalmistusest talle ei piisa. «Temast ei saa head sõdurit ega ka piirivalvurit. Sellise läbimõtlematu ettepanekuga nõrgestab Keskerakond nii meie sisejulgeolekut kui ka riigikaitset. Kaitseväelaste piirile saatmine ei too NATO raha sisekaitsesse, vaid on valimiseelne kübaratrikk, mis viib raha sisekaitsest välja ja viivitab idapiiri valmimist,» kommenteeris Anvelt. 

Nii tundub ministri sõnul Keskerakonna ettepanek taastada sõjaväeline riigipiiri valve ühe läbimõtlematu valimislubadusena, mis mitte kuidagi ei kiirenda välispiiri rajamist. «...ja veerand sajandi pikkuse võla likvideerimine Eesti rahva ees lükkub veelgi edasi,» nentis Anvelt. 

 

Kaitseminister on samuti ajateenijate kasutamise vastu

Kaitseminister Jüri Luik.

SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Kaitseminister Jüri Luik ütles Keskerakonna valimisprogrammi punkti kommenteerides, et selline ajateenijate kasutus eeldaks ajateenistuse pikendamist, aga praegune kestus on Luige hinnangul optimaalne. «See lahendus eeldaks täiendavaid vahendeid ja tehnikat ning olulist lisakulu, on ebaõige serveerida seda odava lahendusena,» ütles Luik.

Kaitseminister märkis, et kaitseväe püsiv kasutamine sisekaitseülesannete täitmisel ei lähe kokku ka Eesti põhiseadusega.

«Siseministeeriumi valitsemisala üksuste istutamine teise ministeeriumi valitsemisala sisse tekitab segadust käsuliinis, selline topeltalluvus ei võimalda ka tõhusat tsiviilkontrolli ning tähendaks pöördumist tagasi 1990ndatesse. Eestil ei ole sõjaväestatud sisekaitseüksustega head kogemust, meenutagem näiteks kunagise sisekaitse operatiivrügemendi saatust,» meenutas Luik.

«Ajateenistusse kutsumisel ja kaitseväes ajateenijatelele antaval väljaõppel on oma selge eesmärk, mis seotud sõjalise kaitse tagamisega vastavalt kehtivale kaitseväe struktuurile ja operatiivplaanidele. Eesti kaitsevägi kaitseb Eestit igasuguse vastase vastu sõltumata selle asukohast. Ka piiril,» lisas ta.

 
Tagasi üles