Koalitsioonil 50 häält: Tiina Kangro lahkus Isamaast
Täiendatud kell 14.47

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Tiina Kangro otsustas lahkuda Isamaa fraktsioonist
  • Peaminister Jüri Ratas juhib tänasest vähemusvalitsust
  • Viimati oli vähemusvalitsus Eestis aastatel 2009–2011
  • Sven Mikseri arvates on oodata verist poliitilist heitlust

Riigikogu liige Tiina Kangro otsustas lahkuda Isamaa fraktsioonist. See tähendab, et koalitsoonil on tänasest riigikogus 50 kohta ja peaminister Jüri Ratas juhib vähemusvalitsust.

Esmaspäeva hommikul teatas riigikogu liige Tiina Kangro, et lahkub Isamaa fraktsioonist ja läheb teiste fraktsiooni mittekuuluvate kõrvale akna alla istuma. Fraktsiooni mittekuuluvaid on nüüd riigikogus seitse. See tähendab, et koalitsioonil on kindlaid valitsuse häälekandjaid alles 50.

 

Kangro põhjendas oma otsust sotsiaalmeedias sellega, et Isamaa on kaotanud oma maailmavaatelised põhimõtted ja erakonnast on saanud Keskerakonna ja sotside käepikendus. «Loodan, et nüüd ei saa valitsus enam teerulliga oma asju ära teha. Loodan, et midagi muutub, sest nii ei saa edasi minna,» ütles Kangro Postimehele.

Poliitiku sõnul on võimu juures olemisest lähtuvad kompromissid viinud selleni, et oma maailmavaadet, millesse kas või erakonna ladvik riigikogus ühtselt usuks, saab otsida vaid aastatetagustest dokumentidest.

Kangro lisas, et on alati olnud arvamusel, et Isamaa koht ei ole selles koalitsioonis, sest nende keskseks rolliks on saanud Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide maailmavaate elluviimine.

«Ma ei olnud riigikokku minnes sinisilmne ega oodanud imesid. Et Eesti poliitikute jaoks on mugavus, toiduahelas positsioonide säilitamine ja selleks pakutav vastastikune ringkäendus mis tahes võtete ja hinnaga niivõrd ülemuslik kogu muu tegelikkuse ees, on olnud aga valus tõdeda. See viimane ei puuduta enam üksnes Isamaad, vaid palju laiemat pilti uksest aknani ja Tallinnast Narvani,» sõnas Kangro.

ERRile antud intervjuus selgitas poliitik, et kuigi Isamaa tegi talle pakkumise eelseisvatel valimistel kandideerimiseks, mis sisaldas «väga head kohta väga heas piirkonnas», siis vastu ta seda ei võtnud. Samas ei välista Kangro, et kandideerib mõne teise erakonna ridades, kui vastav ettepanek peaks tehtama. Praegu seda tehtud pole.

Isamaa peasekretär Priit Sibul kinnitas, et Kangrole tehti eelseisvaid valimisi silmas pidades ettepanek. Sibul uskus, et Kangro on ettepanekuga nõus ja kandideerib järgmise aasta 3. märtsil toimuvatel riigikogu valimistel Raplamaa piirkonnas. «Meil oli küll arusaam, et ta on sellega nõus. Kokkulepet polnud, aga uskusime, et ta tuleb meiega valimistele. Tänane uudis tuli kindlasti üllatusena,» ütles Sibul Postimehele.

Tasub teada

Viimati oli vähemusvalitsus Eestis aastatel 2009–2011, kui sotsiaaldemokraadid olid sunnitud valitsusest lahkuma ning valitsusse jäid Reformierakond ja IRL, kel kokku oli parlamendis 50 häält.

Kangro lahkumisega jääb riigikogu Isamaa fraktsiooni 11 liiget. Varem on sealt lahkunud Margus Tsahkna ja Marko Mihkelson.

Keskerakonna fraktsioonist on lahkunud Olga Ivanova ja Peeter Ernits, sinna kuulub 25 inimest.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioonil, kust on lahkunud Urve Palo, on 14 liiget.

 

Seeder: oleme kõik lubadused ellu viinud

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles kommentaariks, et kuigi Tiina Kangro ei kuulunud Isamaa erakonda, oli ta aktiivne fraktsiooni liige. «Aitäh Tiinale selle töö eest,» ütles Isamaa esimees.

Isamaa esimees on veendunud, et kõik olulised otsused saavad kuni kevadeni vastu võetud. «Praegu on näha, et mitmes küsimuses toetavad koalitsiooni ilmselt mõned fraktsioonitud saadikud ja see peaks tagama töövõime kuni kevadeni,» lisas Seeder.

Isamaa esimehe sõnul on erakond 3,5 aastaga viinud ellu praktiliselt kõik eelmiste valimiste eel antud lubadused.

Ratas: otsus tuli üllatusena

Peaminister Jüri Ratas avaldas ERRile veendumust, et valitsusliit saab riigikogus hakkama ka 50 häälega ning 2018. aasta riigieelarve saab vastu võetud.

«Küsimus pole selles, kas valitsusliit läheb valimistele koos lõpuni, vaid selles, et valitsusliit peab olema tegus ja töine, tal peab olema usaldus ja peab tegutsema,» sõnas peaminister.

Sealjuures tunnistas ta, et Tiina Kangro otsus tuli talle üllatusena. 

Saarts: täna ei taha opositsioonist keegi võimule

Politoloog Tõnis Saarts ei pea tõenäoliseks, et koalitsioon laguneb. «Ükski opositsioonierakond pole praegu huvitatud valitsusse minemast eelarvega, mis pole nende tehtud. See oleks poliitikas lauslollus,» ütles Saarts.

«Koalitsioon ei lagune, sest neid, kes sooviksid võimule tulla, ju ei ole. Paanikaks pole põhjust. Aga küsimus on, kas otsustavatel hääletustel on koalitsioonil võimalik oma enamus kindlustada, kui neil on osa liikmeid puudu, aga opositsioon on väga hästi organiseeritud,» ütles Saarts.

Riigieelarve esimene lugemine toimub teadaolevalt 17. oktoobril. «Kui eelarve esimesed lugemised veel tulevad, võib teatud probleeme tekkida, aga ei pruugi. Teatud riskid on, aga need olid ka siis, kui koalitsioonil oli 51 häält. Suurt muutust Kangro lahkumine ilmselt ei too,» ütles Saarts.

Mikser: oodata võib verist poliitilist heitlust

«On erakordselt ebatõenäoline, et opositsiooni juhtival jõul Reformierakonnal oleks tõsist soovi asuda enne valimisi uut valitsust moodustama. Küll aga tahaksid nad näha Ratase valitsust tuleva aasta 6. märtsil surmavalt haavatuna üle finišijoone vaarumas,» kommenteeris vähemusvalitsust välisminister Sven Mikser Facebookis.

Kuigi Mikseri hinnangul püsib valitsus eeldatavalt valimisteni, võib enne aasta lõppu oodata kirglikku ja verist poliitilist heitlust.

Kangro põhjendas oma otsust põhjalikumalt sotsiaalmeedias.

Panustasin täna Eesti poliitikasse sellega, et lahkusin riigikogu Isamaa fraktsioonist, mille liige olen parteituna olnud. Sellega tekkis Toompeal olukord, kus koalitsioonil ei ole enam mugavalt tagatud häälteenamust ja eeldatavalt neil tuleb uute valimisteni jäänud aja jooksul teha oluliselt rohkem koostööd parlamendi teiste erakondadega, võimalik, et ka mõnesid oma plaane muuta. See langeb aega, mil töös on riigieelarve, samuti hulk konfliktseid eelnõusid. Mõistlikust koostööst erinevaid valijagruppe esindavate poliitjõudude vahel on Eesti teerullistunud poliitmaastikul juba pikki aastaid väga suur puudus olnud, sõltumata sellest, kes suurtest parasjagu võimul on.

Nüüd Isamaast. Usutavasti tänane koalitsioon püsib; ka väikseim partner Isamaa on avaldanud soovi sellele igal juhul kaasa aidata. Olen algusest peale veendunud, et Isamaa koht ei ole selles koalitsioonis, kus tema keskseks rolliks on aidata Keskerakonnal ja sotsidel ellu viia nende maailmavaatelist poliitikat; seda enda maailmavaate arvelt.

Võimu juures olemisest lähtuvad kompromissid on viinud selleni, et oma maailmavaadet, millesse kas või erakonna ladvik riigikogus ühtselt usuks, saabki otsida vaid aastate tagustest dokumentidest.

Viie vastutusrikka ministrikohaga ei ole selles koalitsioonis osalev konservatiivne partei suutnud anda piisavat tooni, et muuta või vähemalt tasakaalustada praeguse valitsuse vasakpopulistlikke, sekka omakasupüüdlikke suundumusi, mis väga paljudele Eesti inimestele meelehärmi valmistavad.

Minu kui mitteparteilase koostöö tollase IRL-iga algas 2015. aasta valimiste eel, kui sõlmisime puuetega inimeste ja omastehooldajate esindajatega selle erakonnaga leppe Eesti inimvara kaitsva sotsiaalpoliitika elluviimiseks. Kuigi IRL, nüüdne Isamaa, on kogu järgneva aja omanud muuhulgas sotsiaal- ja rahandusministri portfelle, ei ole tänaseks mitte ühtki toona minu poolt erakonna valimisprogrammi kirjutatud punkti tõsiselt võetud ega isegi üritatud ellu viia.

Kahe viimase aasta jooksul, mil olen olnud riigikogus, olen vaid üksinda sellest fraktsioonist (paari üksiku erandiga) töötanud ja hääletanud puuetega inimeste ja hooldajate huvides ja vohava bürokraatia vastu. Fraktsioonikaaslaste jaoks on olnud sellest tähtsam koalitsioonipartnerite teenindamine ja sellega seotud oma iste- ja töökohtade jätkuvus.

Oma varasema töö- ja elukogemuse baasilt ei olnud ma riigikokku minnes sinisilmne ega oodanud imesid. Et Eesti poliitikute jaoks on mugavus, toiduahelas positsioonide säilitamine ja selleks pakutav vastastikune ringkäendus mistahes võtete ja hinnaga niivõrd ülemuslik kogu muu tegelikkuse ees, on olnud aga valus tõdeda. See viimane ei puuduta enam üksnes Isamaad, vaid palju laiemat pilti uksest aknani ja Tallinnast Narvani.

Tagasi üles