Õiguskantsler kritiseeris plaani anda abipolitseinikele relvad ja suuremad õigused Karilaid usub, et vabatahtlikud on siirad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Abipolitseinikud.

FOTO: URMAS LUIK / PARNU POSTIMEES /

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et abipolitseiniku seaduses plaanitavad muudatused võivad isikute põhiõigusi ulatuslikult piirata.

Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu eesmärk on muuta abipolitseiniku seadust nii, et vabatahtlikke oleks võimalik paindlikumalt politseitöösse kaasata. 

Seadusemuudatuse jõustumine annaks vabatahtlikele lisaks sõidukite peatamisele veelgi õigusi, mis senini vaid politseiametnikele kuulunud on. Nii võiksid vabatahtlikud kohaldada näiteks viibimiskeeldu ehk keelata inimestel teatud kohtades või kellegi läheduses viibida. Samuti oleks neil õigus kohustada inimesi kohtadest lahkuma, kanda kaasas relva ning riietuda politseinike vormiriietusse.

«Leian, et nende kogumõju ületab riigi tuumikülesande eraisikule delegeerimise lubatava piiri. Kuna abipolitseinik ei ole politseiametnik, ei saa tema õigused ja kohustused olla politseiametniku õiguste ja kohustustega võrreldavad,» seisis Madise vastuses riigikogu õiguskomisjoni esimehele Jaanus Karilaiule (Keskerakond). 

Õiguskantsleri arvates soovitakse eelnõuga küll abipolitseiniku õigusi tunduvalt laiendada, kuid kavandatavaid muudatusi ei ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud.

«Kriisisituatsiooni lahendamine nii, et hiljem ei oleks õiguslikku ebaselgust ja pikki kohtuvaidlusi, on loomulikult oluline. Selleks ongi eelnõul teine ja kolmas lugemine,» selgitas Jaanus Karilaid, kelle sõnul loodavad nad eelnõud menetledes leida abipolitseinike tegevuse laiendamiseks vahendid, mis ei piiraks isikute põhiõigusi.  

«Üle tuhande abipolitseiniku näitab tugevat kodanikualgatust. Eeldan üheselt, et suur enamik abipolitseinikest töötab siirastel motiividel. Negatiivne koefitsient võib alati välja lüüa, kus on inimlik faktor, aga nii on see kõikide rollide juures, kus on vastutus,» vastas Karilaid küsimusele, kas ta ei karda, et vabatahtlikud hakkaksid suuremaid õigusi ka rohkem ära kasutama.

Metlev: abipolitseinik on juba ammu politseisüsteemi lahutamatu osa

Sergei Metlev

Erakogu

Seadusemuudatus annaks ligi tuhandele koolitatud ja taustakontrolli läbinud vabatahtlikule võimaluse senisest tõhusamalt tegeleda ühiskonna turvalisust ohustavate probleemidega ning viiks abipolitseinike töö senisest paremale tasemele, selgitas Põhja prefektuuri abipolitseinik Sergei Metlev. 

«Abipolitseinik on juba ammu politseisüsteemi lahutamatu osa,» sõnas Metlev, viidates seadusele, mille järgi on abipolitseinik riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud. 

Seadusemuudatus võimaldaks abipolitseinikele kohaldada viibimiskeeldu (näiteks ohtlikus kohas inimeste turvalisuse tagamiseks või kuriteopaiga säilitamiseks); kanda tugirelva (kui peaks juhtuma relvastatud äkkrünnak, siis esimeste minutite reageerijate seas võib olla palju abipolitseinikke); kanda elektrišokirelva (säästab inimeste elusid ja tervist, võrreldes tulirelvaga) ning luua selguse abipolitseinike osalemisel näiteks kriminaalpolitsei töös, millesse on nad kaasatud juba üle 20 aasta (näiteks on abipolitseinikest suur kasu avalikult kättesaadava info töötlemisel, mis on infoajastul äärmisel oluline), loetles Metlev.  

Seadusemuudatuse üks olulisemaid punkte on aga abipolitseinike kaasamine liiklusjärelevalvesse. «Praeguse seisuga (2018. aasta esimene pool) on liikluses hukkunute arv hüppeliselt tõusnud ja riigi esindajad rõhutavad, et liiklusjärelevalvesse ja ennetusse peab rohkem panustama. Selle taustal on arusaamatu, miks abipolitseiniku seadus ei võimalda igakülgselt kasutada koolitatud ja pädevat inimressurssi, et Eestis oleks ohutum ja pingevabam liiklus,» sõnas Metlev. 

Nimelt kui abipolitseinik on patrullis koos politseiametnikuga, siis abipolitseinik saab sõidukeid seadusliku aluse olemasolul peatada, sest ta tegutseb politseiametniku korraldusel. Kui aga politsei annab abipolitseinikele ülesande tegutseda iseseisvalt (näiteks kahest abipolitseinikust koosnev auto-, jalgsi- või jalgrattapatrull), siis ei saa abipolitseinikud liiklusohtudega enam tõhusalt tegeleda (välja arvatud kõrgendatud vahetu ohu korral). «Iseseisvalt tegutsevad abipolitseinikud peavad küsima eraldi luba läbi raadiosaatja, mis põhjustab viivitust, võimaldab rikkujal vaateväljast kaduda ja oma olemuselt näitab üles usaldamatust abipolitseinike pädevuse suhtes,» selgitas Metlev. 

«Abipolitseinike puhul on võimu väärkasutamine juhtumid olnud seni väga minimaalsed ja ei ole alust arvata, et pärast pädevuste mõningast laiendamist olukord peaks kohe hapuks minema.»

«Korrarikkumist toime pannud sõiduki peatamine (korraldus sõidukijuhile) ei erine põhimõtteliselt korrarikkumist toime pannud jalakäija peatamisest,» lisas ta. 

«Julgen väita, et abipolitseinikud seadust tunnevad. Abipolitseinike puhul on võimu väärkasutamine juhtumid olnud seni väga minimaalsed ja ei ole alust arvata, et pärast pädevuste mõningast laiendamist olukord peaks kohe hapuks minema. Mis on oluline – see muudatus ei põhjusta vabatahtlikke üldiste kaasamispõhimõtete revideerimist,» märkis Metlev. 

Metlevi sõnul on abipolitseinike parem kaasamine liikluskultuuri parandamisse ja abipolitseinike panustamise teiste aluste mõningane kontrollitud laiendamine kasulik kõigile.

Tagasi üles