Riik hakkab rajama muuseumide ühishoidlaid «Põlvkondade jooksul loodud hindamatute väärtuste hoidmine riigi põhiseaduslik kohustus.»

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viljandi muuseum. Vaade muuseumihoonele.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetinõupidamisel heaks kultuuriministeeriumi ettepaneku muuseumidele ühishoidlate rajamiseks - praegused museaalide hoiutingimused ei taga pärandi säilimist ega võimalda kogude aktiivset kasutamist.

Riigile kuuluvatesse muuseumikogudesse kuulub ühtekokku 4,3 miljonit museaali. Praegu hoitakse suurt osa Eesti hindamatu kultuuriväärtusega museaale mitte hoidlates, vaid selleks kohandatud ruumides või hoonetes. Nõuetele mittevastavad ja ebaühtlased hoiutingimused seavad ohtu kultuuripärandi säilimise ja kasutamise.  

«Pärandit tuleb pidevalt kasutada, uurida ja tutvustada. Meie muuseumide praegused hoiutingimused seda täiel määral ei võimalda. Selleks peabki riik muuseumikogudele looma tänapäeva nõuetele vastavad hoiutingimused ning muuseumitöötajatele vajaliku töökeskkonna. Põlvkondade jooksul loodud hindamatute väärtuste hoidmine on lisaks kõigele muule riigi põhiseaduslik kohustus,» rääkis kultuuriminister Indrek Saar.  

Kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös tellitud museaalide säilitamise analüüsi tulemusel leiti, et kõige efektiivsem oleks rajada kaks hoidlat, üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, kuna ühishoidla teenindaks üheaegselt paljusid muuseume üle Eesti. Hoidlaid ei planeeritaks pelgalt laohoonetena, vaid seal asuks konserveerimiskeskus, toimuks digiteerimine, viidaks läbi koolitusi ja muid vajalikke tegevusi. 

Plaani kohaselt hakataks museaale tulevikus hoiustama materjalipõhiselt. See tähendab, et ühes paigas on koos näiteks puitesemeid, teises maalid, kolmandas hõbeaarded või relvad. Sellise hoiustamise viisi puhul ei ole tähtis, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud – oluline on kogude terviklikkus ning paremad võimalused kultuuriväärtuste pidevaks kasutamiseks. Aastaid oodatud ühishoidlate maksumuseks võib praegustel hinnangutel kujuneda umbes 41 miljonit eurot.

«Ühishoidlate rajamine tähendab riigile esialgu suurt väljaminekut, aga hiljem aitab see riigi raha kokku hoida. See tagab lisaks museaalide säilimisele keskse vaate, mida me varem eri muuseumides kogunud oleme ja mis meie edasisi valikuid suunab. Kultuuripärand vajab mõtestamist kogu aeg,» lisas minister.  

Ühishoidlate rajamise tempo sõltub riigieelarve strateegia läbirääkimistel saavutatavatest kokkulepetest. Kui riigieelarve seda võimaldab, võiksid ühishoidlad uksed avada kõige varem 2026. aastal.

Tagasi üles